/nginx/o/2011/01/12/497574t1h0d0c.jpg)
Euroopa Liidu (EL) rahandusministrid otsustasid teisipäeval toetada finantstehingumaksu kehtestamist hiljemalt 2016. aastal, kuigi osa riike oli kindlalt selle vastu.
EL-i rahandusministrid toetasid finantstehingumaksu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
11 riiki, mis Saksamaa ja Prantsusmaa juhtimisel pooldavad selle maksu kehtestamist, jõudsid üksmeelele, et edasi liigutakse sammhaaval ning esimesena maksustatakse aktsiatehingud ja osa tuletistehinguid, ütles Austria rahandusminister Michael Spindelegger.
Iga järgmise sammu astumisel arvestatakse selle majanduslikku mõju ning maksu vastu olevate riikide arvamust, lisas ta.
Suurbritannia, mille pealinn London on maailma suurim finantsturg, peab finantstehingumaksu äritegevusele kahjulikuks ja investoritele ebasoodsaks, mistõttu nad lähevad mujale, kus makse ei ole.
Briti rahandusminister George Osborne ütles, et EL-i liikmesriikidel, mis maksu ei toeta, on õigus see vaidlustada ja seda nad ka teevad.
Finantstehingumaksu vastu oli järsult ka Rootsi rahandusminister Anders Borg, kes nimetas seda ebatõhusaks ja kulukaks ning investeeringutele halba mõju avaldavaks.
Euroopa Komisjoni hinnangul peaks finantstehingumaks aastas sisse tooma 30-35 miljardit eurot.