/nginx/o/2012/10/19/1380704t1hab65.jpg)
Pärnu Juhtimiskonverentsi palvel viis CV Keskus juhtide ja töötajate seas läbi uuringu, et välja selgitada, kas juht on majanduse elavnedes töötajatest kaugenenud.
Mida peavad töövõtjad juhtide suurimateks nõrkusteks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enam kui 2800 küsitletu tulemusel selgus, et Eesti juht peab end töötajatele tunduvalt kättesaadavamaks, kui tema alluvad seda tunnetavad.
98,2 protsenti juhtidest pidas oma kabineti ust alluvatele pigem avatuks või isegi alati avatuks. Töövõtjatest nõustus aga sama arvamusega 62,3 protsenti vastanutest ning 12,5 protsenti leidsid, et ülemuse uks ei ole neile igapäevatöös siiski piisavalt avatud.
«Juhtimisstiilid on tõepoolest erinevad. Kõik töötajad ei ootagi oma juhilt pidevat näost-näkku suhtlemist, vaid ka vabadust otsuste langetamisel. Uuringu tulemused näitavad aga seda, et juhtide ja töövõtjate vahel esinevad erimeelsused küsimuses, kuivõrd avatud on juht ettevõttesiseste konfliktide lahendamisel ja töötajate probleemide kuulamisel,» kommenteeris tulemusi CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.
«Kui 87,1 protsenti juhtidest arvas, et nad märkavad ettevõttesiseseid konflikte, siis nendega nõustus enam kui kaks korda vähem, kõigest 40,1 protsenti töövõtjatest,» lisas ta.
Veelgi enam ootavad töövõtjad täna oma juhil tunduvalt rohkem tagasisidet ning ka tunnustust. Kui juhtidest leidsid 78,1 protsenti, et nad jagavad piisavalt tunnustust ning 76,8 protsenti, et jagavad ka piisavalt tagasisidet tehtud töö kohta, siis töövõtjatest leidsid sama kõigest 37,2 protsenti ning 38,4 protsenti.
Koguni 32,2 protsenti töövõtjatest leidis, et nad ei saa täna piisavalt tagasisidet tehtud töö kohta. «Tagasiside andmise oskust peetakse aga juhtidel üheks olulisemaks oskuseks. Kui töötajad ei tea, mida nad oma töös hästi või halvasti teevad, on äärmiselt keeruline liikuda ka ettevõtte eesmärkide suunas,» lisas ta.
Tugevaimaks omaduseks oma juhtidel pidasid töövõtjad delegeerimist (30,1 protsenti), mida aga koguni 40,5 protsento juhtidest pidasid oma suurimaks nõrkuseks.
«Näib, et kui juhtide arvates peaksid nad veelgi rohkem oma ülesannetest delegeerima, siis alluvad ootaksid juhilt rohkem inspireerimist ning konfliktide lahendamist,» märkis ta. Just konfliktide lahendamist (18,6 protsenti) ja inspireerimist (18 protsenti) pidasid töövõtjad oma juhtide suurimateks nõrkusteks.
Uuringus osales 2458 töövõtjat ning 435 tööandjat. Uuring hõlmas nii kvantitatiivset kui kvalitatiivset uurimismeetodit. 15.-16. mail toimuv Pärnu Juhtimiskonverents «Kuhu kadus juht?» toetub uuringu tulemustele ja mõtestab neid.