Kuidas saab algaja hakata investeerima fondidesse?

Investeerimisfondide tootlus. Illustratsioon: Pm

Algaja investor ei peaks alustama aktsiatest, sest need on liiga riskantsed, vaid eelistada tuleks investeerimisfonde.

Tänaseks oleme jõudnud juba sinnamaani, et isegi pangajuhid räägivad, et hoiuste intressimäärad on peaaegu olematud ja mõttekam on paigutada oma säästud suurema tulususega varadesse ehk finantsinstrumentidesse.

Samas on inimestel, kellel varasem investeerimiskogemus puudub, keeruline otsustada, kuhu investeerida. Enamik investeerimisõpikuid ja -nõustajaid räägib, et algaja investor ei peaks alustama aktsiatest, sest need on liiga riskantsed, vaid eelistada tuleks investeerimisfonde.

Investeerimisfond on sisuliselt mingi investeerimisstrateegia põhjal koostatud investeerimisportfellid ning investorid saavad osta sellest portfellist tükikesi, mida nimetatakse fondiosakuteks.

Fondide suurim eelis üksikväärtpaberite (aktsiad ja võlakirjad) ees on see, et investeerimisportfelli koostab professionaalne väärtpaberispetsialist ehk fondijuht ning olenevalt strateegiast on fondid juba väiksemal või suuremal määral hajutatud portfellid. Fondide miinus on see, et investorid maksavad fondi valitsemise eest tasu, positiivne tootlus pole aga siiski garanteeritud.

Kuidas valida endale sobivaid investeerimisfonde? Nagu öeldud, koostatakse investeerimisfondide portfellid peamiselt varaklasside, regioonide või majandussektorite järgi ja nende valik on väga suur. Ehkki kohapeal juhitavate fondide hulk on väike, vahendavad kõik suured pangad oma kontserni kuuluvate varahaldusfirmade fonde.

Swedbank vahendab aga veel mitme maailma tuntud varahaldusettevõtte (näiteks JP Morgan Fleming, Franklin Templeton, T. Rowe Price, Rootsi varahaldusfirma East Capital, kelle kaks fondi – Ida-Euroopa ja Balti fond investeerib aktiivselt Eestisse jne) fonde. Seega on valik väga suur.

Kui aus olla, siis on sobivat investeerimisfondi isegi keerulisem valida kui aktsiaid. Üks võimalik valikukriteerium on regionaalne põhimõte ning vähemalt meie pankade pakutavate ja vahendatavate fondide hulgas on just regionaalsete fondide valik kõige suurem.

Soovite investeerida Ida-

Euroopa või Euroopa, Hiina või Aafrika turgudele? Neid võimalusi pakuvad peaaegu kõikide meie suurpankade varahaldusfirmad. Üks spetsiifiline regionaalne fond on näiteks LHV Pärsia lahe fond, mis investeerib Araabia Ühendemiraatide, Katari, Saudi Araabia, Omaani, Kuveidi ja Bahreini aktsiaturgudel kaubeldavatesse väärtpaberitesse.

Võimalus on valida ka mõni sektorifond. Kahjuks on nende valik pankade vahendatavate fondide hulgas üsna kasin. Üks huvitav fond tundub olevat Šveitsi varahaldusfirma Julius Bär luksusbrändide fond, mida saab soetada Swedbanki kaudu.

Suuremat valikut erinevatesse sektoritesse ja varaklassidesse, aga ka regioonidesse investeerimisel võimaldavad börsil kaubeldavad fondid ehk ETF (exchange-traded fund). Need on investeerimisfondid, mida fondijuhid ei juhi aktiivselt, vaid reeglina on need passiivsed fondid, mille hind liigub kas mingi börsiindeksi, tooraine hinna või muude tunnuste järgi.

Kõige levinumad on börsiindekseid järgivad ETFid, mistõttu nimetatakse neid ka indeksaktsiateks. Kuna ETF võib järgida toorainete (kulla, nafta, toorainete korvi) hinnaliikumisi, siis võidakse neid nimetada ka kulla-, nafta- või muu tooraine aktsiateks.

ETFi eripära seisneb selles, et nendega kaubeldakse börsidel nagu ettevõtete aktsiatega. Kui tavaliste avatud investeerimisfondide osakuid saab müüa kord päevas, siis ETFe saab osta ja müüa kogu kauplemispäeva jooksul. Selle hind aga liigub vastavalt kas mingi aktsiabörsi indeksi, tööstussektori indeksi või mõne muu investeerimis­portfelli järgi.

Börsil noteeritud fondide eelis tavaliste fondide ees on veel väikesed fondihalduskulud, ning mis võib-olla veel tähtsam, need annavad väikeinvestoritele võimaluse investeerida sellistesse instrumentidesse, kuhu varem (börsil kaubeldavad fondid tekkisid veidi enam kui kümme aastat tagasi) said investeerida vaid investeerimisfirmad ja kõige rikkamad eraisikud.

Näiteks nafta ja teiste toorainete hindade tõusule või langusele said väikeinvestorid panustada alles pärast ETFide tekkimist, varem oli see ainult professionaalsete investorite pärusmaa.

Börsil kaubeldavate fondide maht on kümne aastaga kiiresti kasvanud, ulatudes praeguseks 2,5 triljoni dollarini.