/nginx/o/2014/03/10/2883844t1hc977.jpg)
/nginx/o/2014/05/06/3007408t1hb7d5.jpg)
Vene transiidiäri Eestist lahkumise tõttu peavad rongireisijad, kelle sõite toetati seni kaubaveo arvelt, hakkama pileti eest rohkem maksma.
Sügisel ootab rongisõitjaid tõenäoliselt piletihinna tõus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sügisel saabub hetk, kui tuleb teha pileti hinna tõstmise otsus. Samuti tuleb otsustada, kas tõsta hinda sügisel või uuel aastal,» ütles reisirongiettevõtte Elron juhatuse esimees Andrus Ossip. «Pikemas perspektiivis tähendab see, et rongipilet maksab sama palju kui bussipilet.»
Hinnatõus võib Postimehe arvutuse kohaselt kujuneda 10–20-protsendiliseks. Tallinna-Tartu liinil maksab bussipilet praegu ligi 10,80 eurot, rongiga saab aga sõita 9,90 euro eest. Tallinna-Narva liinil aga on hinnavahe suurem, sest bussipilet maksab 12 eurot, rong aga viib kohale 9,90 euroga.
Teelõike tuleb remontida
Elron, kelle kuludest kolmandik läheb praegu infrastruktuuri tasudeks, vajab seniste rahastamise põhimõtete analüüsimiseks aega sügiseni. Ettevõte on diiselrongidega sõitnud alates 1. jaanuarist ning peab seda aega põhjapanevate järelduste tegemiseks liiga lühikeseks. Samas jagab Ossip muret, et näiteks Tapa-Tartu ja Tapa-Narva vaheline lõik vajavad kordategemist, vastasel juhul tuleb hakata neil kiirusi vähendama.
«Meil ei ole võimalik spekuleerida, et mis juhtub, kui kaubaveod vähenevad. Meile on tähtis, et rongid sõidaksid, ja sõidaksid kiiresti,» selgitas Ossip. «Kasvavaid kulusid peab aitama katta reisijate arvu kasv – arvestame aastas 5,5 miljoni ja rohkema reisijaga – või pileti hinna muutus. Õige oleks kasutada kombineeritud meetmeid, kus tõuseb nii pileti hind kui ka infrastruktuuri dotatsioon.»
Samal ajal kui eestlastele kiiret sõitu lubav Elron peab võimalikuks hinnatõusuga oodata, näitab Eesti Raudtee olukorda palju mustemates värvides. Juba praegu puudub Eesti Raudteel kate, et vedada reisijaid peateel 120-kilomeetrise tunnikiirusega.
«Me oleme juba jõudnud selle piiri peale, kus tuleb hakata reisirongide kiirust vähendama,» tunnistas Eesti Raudtee peadirektor Ahti Asmann. «Meie aastane investeerimisvajadus on üle 40 miljoni euro ja katet selle vajadusele on ettevõttel vaid 25 miljonit eurot.»