Loomakiirabi: akna vahel halvatuks jäänud kassid ja salvata saanud koerad

Loomaarst Valdeko Paavel paneb just operatsioonilt tulnud pooleldi narkoosis olevale dobermannile lahast. Foto: Tairo Lutter

Kevadel, mil loomaomanikud veedavad oma lemmikutega õues üha rohkem aega ja kodudes avatakse päiksekiirte sisselaskmiseks aknaid, juhtub ka koduloomadega rohkem õnnetusi.

Tallinnas Mustamäel asuvasse loomade kiirabi kliinikusse pöördub kevaditi tavapärasest rohkem lemmikloomaomanikke. Kliiniku loomaarsti Valdeko Paaveli sõnul tullakse nende juurde kõiksugu põhjustel, nagu näiteks südameprobleemid, krambid, sünnitusabi, haigused, kuid kõige rohkem pöördutakse just traumade tõttu. «Koerad jäävad auto alla, satuvad kaklusesse, saavad rästikult salvata. Kassid kukuvad aknast või rõdult alla, jäävad akna vahele kinni,» ütleb Paavel.

Parajasti paneb loomatohter viieaastasele dobermannile lahast. Koeral on krooniline kannakõõluse põletik ja just operatsioonilt tulnud koerale jäävad kruvid käppa nähtavasti eluks ajaks. Paari nädala pärast peaks ta aga jälle saama õues ringi lipata ja elust rõõmu tunda.

Samal ajal selgitab loomatohter, et viimastel nädalatel on nende juurde tuldud näiteks põhjusel, et koer on metsas või rabas rästikult salvata saanud. Seda juhtub soojal ajal päris sageli. «Kasse hammustavad rästikud tunduvalt harvem, koerad on lihtsalt uudishimulikumad, lähevad nuuskima,» räägib Paavel.

Enamasti salvab rästik neid koonu või käppa ning tekib äge allergiline reaktsioon. Suurem osa loomi talub seda päris hästi – neil tekib küll paistetus, kuid see möödub ja abi pole vaja. Ohtlik on olukord siis, kui koeral tekib kõriturse, ta kaotab teadvuse ja tal on raske hingata. «Kui koeral tekib allergiline reaktsioon, vererõhk langeb ja pilt kaob silme eest, siis peaks temaga kindlasti kliinikusse tulema,» rõhutab Paavel.

Kliinikus tehakse koerale hormoonsüst, vajadusel pannakse loom tilguti alla ja jäetakse mitmeks päevaks kosuma. Kiirabi kliinikus hoitakse päris sageli lemmikloomi terve ööpäev või kauemgi.

Kui rästikuhammustuse eest omanik oma sõpra kaitsta ei saa, siis kassiomanikele paneb Paavel küll südamele, et nad pakettaknaid ülaservast ei avaks. «See on väga ohtlik, kassid hüppavad sinna vahele, jäävad kinni ja on pärast halvatud.»

Akent ja rõduust ei tohiks üldse lahti hoida, kui võrku ees ei ole. Kui kass on aknast alla kukkunud, on Paaveli sõnul pelgalt peale vaadates väga raske hinnata, kas temaga tuleks kliinikusse pöörduda. Teinekord võivad kassil olla sisemised vigastused, millest omanik aru ei saa. «Paraku on nii, et kassid võivad täiesti terveks jääda, kuid paljud saavad ka surma. On ka muidugi vahepealne variant, et kass kukub, saab viga ja me remondime ta terveks,» selgitab ta.

Kui lemmikloom jääb aga õnnetuse või haiguse tagajärjel invaliidiks, on juba omaniku otsustada, kas tema elukvaliteet on piisavalt hea või oleks ehk õigem ta magama panna. «Loomade puhul on see nii õigus kui võimalus,» ütleb Paavel.

Üks levinumaid põhjusi, miks kiirabisse pöördutakse, on ka mürgistus. Selle on põhjustanud enamasti roti- või teo­mürk, mille koer on kätte saanud. Mürgistus võib jääda ka ainult kahtluseks, sest teinekord ei olegi võimalik seda lõpuni välja selgitada.

Paavel rõhutab, et mürgid peavad igal juhul olema loomadele kättesaamatus kohas. «Näiteks tigude mürki pannakse põõsaste alla. Ei tasu loota, et koer on ise piisavalt taibukas ja sellest eemale hoiab, ikka läheb ja nuusib, uudishimulikud, nagu nad on,» räägib Paavel.

Paaveli sõnul aitab kõige paremini õnnetusi vältida peremehe mõistlik käitumine. «Koer peaks olema rihma otsas, mürk mittekättesaadavas kohas, aknad tuleks kinni hoida või siis võrk ette panna.»

Paavel märgib, et kui varem toodi kiirabikliinikusse rohkem koeri, siis nüüd võib öelda, et kasse ja koeri tuuakse enam-vähem võrdselt. Ta peab põhjuseks seda, et inimeste tähelepanelikkus ja suhtumine kassidesse ning ravivõimalustesse on paranenud.