Päevatoimetaja:
Sander Silm

Lugeja küsib: kas töösuhtele eelnenud koolitus läheb katseaja sisse?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tarbija24
Copy
Klienditeenindaja.
Klienditeenindaja. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

«Seoses töömahu suurenemisega värbame uusi klienditeenindajaid, kes läbivad vahetult töösuhte alguses 7-nädalase koolituse, mille jooksul nad töölepingu järgseid ülesandeid veel ei täida. Tuginedes oma varasemale kogemusele, et koolituse ajal ei avaldu töötaja oskused/sobivus ametikohale, kas võib rakendada klienditeenindajatele 4-kuulist katseaega alates eelpoolmainitud koolitusperioodi lõppemisest ehk alates momendist, kui uued töötajad hakkavad reaalselt iseseisvalt töölepingu järgseid ülesandeid täitma?» uurib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi.

Tööandja ja töötaja peavad arvestama, et töölepingu seadus eeldab, et kui isik asub tegema tööd, mille eest on ette nähtud tasu, siis on temaga alates tööle lubamise hetkest tekkinud töösuhe.  Kui töölepingus ei ole kokkulepet katseaja lühemas kestuses või selle ärajätmises, kohaldatakse hindamisperioodina seadusest tulenevalt automaatselt neljakuulist katseaega  tööle asumise päevast arvates. Seega peaks töötaja väljaõpe toimuma katseajal ehk tööle asumise esimesel 4 kuul. Kuna töösuhe on tasuline, on tööandja kohustus maksta töötasu arvates tööle asumise päevast.

Tööandja soov rakendada katseaega alles pärast koolitusperioodi lõppemist, ei ole kooskõlas katseaja kohaldamise põhimõtte ja eesmärgiga. Kuna tööandjal on ettenähtud  7-nädalane koolitusaeg, mil tööülesandeid ei täideta, peab ta arvestama, et töötaja tervise, oskuste, teadmiste, isikuomaduste ja võimete vastavuse hindamine tööprotsessis on võimalik katseaja ülejäänud aja ehk 2 kuu jooksul arvates tööle asumise päevast.

Tagasi üles