Uuring: Eestis teeb renditööd 6000 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2053929t1hdc21.jpg)
Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse (RAKE) uuringust selgub, et Eestis on umbes 6000 renditöötajat, keda renditakse ennekõike välismaistesse ehitus-, masina- ja metallitööstuse ning veonduse ja laonduse valdkonnas tegevatesse ettevõtetesse.
Eestist pärit renditöötajaid hinnatakse kõrgelt, kuna nad teevad vajadusel ületunde, töötavad nädalavahetusel ja nende töö kvaliteet on väga hea, teatas Tartu Ülikool.
Renditöö on võrdlemisi uus töösuhte vorm, mida iseloomustab kolmepoolne suhe: üks ettevõte ehk rendiagentuur sõlmib töölepingu (rendi)töötajaga, kes asub ajutiselt tööle teise ettevõttesse ehk kasutajaettevõttesse. Rendiagentuuride esindajate hinnangul kasutatakse renditööd eeskätt seetõttu, et nii saab kasutajaettevõtja paindlikult kohandada töötajate arvu vastavalt tööde mahu varieerumisele.
«Kõige enam rendivad küsitlusele vastanud ettevõtted töötajaid Soome, veidi vähem Eestisse,» rääkis tulemustest TÜ RAKE juhataja, uuringu läbiviija Kerly Espenberg, kelle sõnul vahendatakse renditöötajaid just tööstussektoris, kaubanduse, veonduse ja laonduse valdkonnas.
Enim rendivad rendiagentuurid oskustöölisi ja seadmeoperaatoreid, vastavalt 62 ja 18 protsenti rendiagentuuridest. Järgnevad teenindustöötajad, lihttöölised ja tehnikud ning keskastme spetsialistid. Vähem on juhte ja tippspetsialiste, ametnikke-kontoritöötajaid ning põllumajanduse ja metsanduse oskustöölisi, ca 10 protsenti.
Meessoost renditöötajad on eelkõige hõivatud ehitus- ja tootmisvaldkondades ning naissoost renditöötajad kontoritöötajatena, nt sekretärid, raamatupidajad ja assistendid. Valdav enamik renditöötajatest on ankeetküsitluse tulemuste põhjal kesk- või kutseharidusega, vähem on alg- või põhiharidusega renditöötajaid ning kõigest paaril protsendil renditöötajaist on kõrgharidus. Ligikaudu kaks kolmandikku töötajaist on 25–49 aasta vanused ning kolmandik nooremad (18–24), 50-aastaseid ja vanemaid renditöötajaid on väga vähe.
Uuringus selgusid ka mitmed probleemid. «Üheks oluliseks on renditöötajate tervise kaitse. Renditöötajate tervisekontroll on rendiagentuurides pigem erand kui reegel ning see tehakse siis, kui kasutajaettevõtja seda nõuab,» tõdes Espenberg, lisades, et arendada tuleks ka renditööd pakkuvate ettevõtete registreerimise süsteemi. «Tänane praktika näitab, et kuigi rendiagentuuridel on kohustus registreerida end majandustegevuse registris, ei tee seda kaugeltki kõik sellise teenuse pakkujad.»
Uuringu tegi Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus sotsiaalministeeriumi tellimusel. Uuring on valminud Euroopa sotsiaalfondi kaasrahastamisel.