/nginx/o/2014/05/03/3001170t1h26f6.jpg)
Dienas Bizness kirjutab artiklis «Põhimõtete ja pragmatismi vahel», et Euroopa Liit ei ole Venemaa vastu veel majanduslikke sanktsioone kehtestanud ning Läti logistikasektor lõikab täna Ukraina olukorrast rahalist kasu.
Ukraina kriis kallas Läti Raudtee rüppe raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu ütles ajalehele Diena Läti Raudtee juhatuse liige Eriks Šmuksts, läkitab Venemaa nüüd Läti kaudu osa kaubast, mis varasemalt liikus läbi Ukraina.
«Me ei tohi toetada ei üht ega teist poolt, üritame võimaluste piires säilitada neutraliteeti. Raskenenud olukorrast me majanduslikus mõttes võidame ning praegu on kõige tähtsam seda ära kasutada,» ütles Šmuksts.
Ka sideministeeriumist märgiti, et Ukraina sündmused on Läti logistikasektorile kasuks tulnud: märkimisväärset kasvu võib täheldada juba alates märtsist.
Käesoleva aasta esimese kvartali seisuga on Läti raudteedel liikuva transiidi maht kasvanud mullusega kõrvutades 11 protsenti. Sadamate lõikes on vastav kasvunäitaja 14 protsenti.
Läti transiidisektori tahtest lõigata Ukraina sündmustest majanduslikku kasu annab tunnistust ka tõsiasi, et aprilli lõpus Moskvas toimunud transpordi- ja transiidimessil TransRussia 2014 oli ametiisiku näol nii avamisel kui ürituse käigus esindatud vaid üks Euroopa Liidu liikmesriik.
Diena ajakirjanikud kirjutavad mitteametlikele allikatele tuginedes, et ülejäänud Baltimaade «riikliku kaliibriga» esindajad keeldusid üritusel osalemast.
Läti sideministri Anrijs Matīssi sõnutsi ei sõitnud tema ise Venemaale konverentsile seetõttu, et selsamal ajal toimus tõsine debatt riigieelarve üle. Ministeeriumi esindas Moskvas riigisekretär Kaspars Ozolinš.