Buumimajadel ei pruugi õiget dokumentatsiooni olla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/06/18/388487t1hed3f.jpg)
Tehnilise Järelvalve Ameti sõnul võib paljudel kehva kvaliteediga majadel puududa korralik dokumentatsioon, kuna ehitusjärelvalvele tähelepanu väga ei pööratud.
Esmaspäevane Postimees tõstatas teema ehitusbuumiaegsete majade kehvast kvaliteedist. Tehnilise Järelvalve Ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma sõnul oli buumiaegses ehitustegevuses puudujääke ja möödalaskmisi kõigi ehituses osalenud osapoolte tegevuses.
Sellel ajal taheti ehitada kiiresti ja odavalt, kuna nõudlus oli suur ja ehitusmaterjalide ning –tööde hinnad kerkisid väga kiiresti. Suuresti kannataski kvaliteet kiirustamise ja kulude kokkuhoiu tõttu. Kuna ehitusjärelevalvele erilist tähelepanu ei pööratud ja paljud eramud müüdi juba nö «paberil» ehk eelprojektitasandil maha, siis kerkisidki kehva kvaliteediga majad, millel puudub nõuetekohane dokumentatsioon.
TJA hinnangul aitaks tuleviks sarnast olukorda ära hoida järjepidev teavitustöö ja järelevalve tõhustamine. Nii koduostjate kui ehitustööde tellijate teadlikkuse suurendamine on väga oluline.
TJA teeb teavitustööd meedia ja oma kodulehe vahendusel, korraldab infopäevi ning annab välja infovoldikuid. Ehitustegevusega seotud isikute vastutuse suurendamiseks saab amet teha ettepanekuid ehitusalaste õigustaktide täiendamiseks.
Koduostja ning ehitustööde tellija peaks kindlasti juba nö ideetasandil kaasama majaostu või -ehitamise protsessi ehituseksperdi, kes aitab jõuda kvaliteetse lahenduseni. Ehituseksperdi valikul tasub otsustada tuntud ettevõtte kasuks või leida isik, keda usaldatakse.
«Siinjuures ei tohiks ainukeseks valikukriteeriumideks olla odavam hind. Formaalsest ehitusjärelevalvest ei ole kasu, ehituskvaliteedi tagab siiski pädeva spetsialisti kaasamine,» rõhutas Võlma.
TJA ehitusjärelevalve prioriteediks on suuremad avalikus kasutuses olevad hooned, mille puhul teostatakse järelevalvet nii ehitustööde ajal kui ka juba valminud hoonetele. Eramajadele TJA rutiinset järelevalvet ei teosta, reageeritakse pigem erandkorras vastavalt kaebustele.
Aastatel 2008-2010 on TJA uurinud umbes sadat ehitamisega seotud juhtumit. Hinnanguliselt on nendest juhtumitest umbes 20 protsenti seotud otsese ohuga inimestele, ülejäänud kasutusmugavuse ja kvaliteedi probleemidega.
TJA on etteteatamata kontrollkäikudel avastanud peamiselt puudusi ehitustööde dokumenteerimises ning ehitusprojekti järgimises.