Riigil napib võimalusi ehitusprotsessi sekkuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/06/18/388484t1hf43a.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sõnul saab avalik võim ehitustegevust mõjutada ainult ehitus- ja kasutuslubade väljastamisega.
Esmaspäevane Postimees tõstatas teema ehitusbuumiaegsete majade kehvast kvaliteedist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sameti sõnul sai avalik võim ehitustegevust suunata vaid ehitus- ja kasutuslubade andmisega.
«Kuivõrd esimest saab taotleda juba eelprojekti põhjal, et taotleja saaks loa kätte võimalikult varases staadiumis ehk odavalt, ja kasutusluba taotledes on ehitis juba valmis ja viimistletud, siis puudubki avalikul võimul võimalus protsessi sekkuda,» selgitas Sarmet.
Riik saab tegutseda vaid avariide ja kaebuste korral ning teha pistelist kontrolli.
Seega taanduvad tekkinud probleemid eelkõige kõigi ehitamisega seonduvate osapoolte (seal hulgas tellija või arendaja) eesmärgipüstitusele, teadmistele-oskustele ning kutse-eetikale. «Head projekteerijad ja ehitajad ei ole Eestist kuhugile kadunud, kuid teatavasti see, kes maksab, tellib ka muusika,» ütles Sarmet.
Tema sõnul on MKM teadlik madala ehituskvaliteediga juhtumitest möödunud ehitusbuumi tõuslainel.
«Eelkõige on madala ehituskvaliteedi tinginud asjaolu, et tihtipeale ehitati vaid ehitusloa saamiseks vajalikus mahus oleva ehitusprojekti baasil, koostamata ehitamiseks vajalikku detailsemat projektdokumentatsiooni, tööd on teostatud madala kvalifikatsiooniga tööjõudu kasutades (kuna paremat tööjõudu polnud buumihetkel võtta) ja tihtipeale on omanikujärelevalve teostamise tellimisel piirdutud vaid vastavalt teenusepakkujalt formaalse allkirja ostmisega,» selgitas Sarmet.
Kõik eelneva on suuresti põhjustanud soov ehitada võimalikult kiiresti ja odavalt ehk arendaja jaoks kasumlikult, aga mis seal pattu salata, ka inimlik rumalus.
Kui projekteerijatele, ehitajatele ja muudele ehitamisega seonduvatele osapooltele seab ehitusseadus pädevusnõudeid, siis tellijale/arendajale pädevusnõudeid kehtestada ei ole võimalik. Seepärast ongi seaduse tasemele mängu toodud kohustusliku omanikujärelevalve funktsioon kui tellija professionaalne nõustaja.
Kuivõrd ehitati eraõiguslikele-võlaõiguslikele lepingutele tuginedes, siis riigi seisukohast sisuliselt puudus võimalus antud valdkonda sekkuda senikaua, kuni ei mindud vastuollu ehitusseaduse ohutust puudutavate paragrahvidega.
Sarmet lisas, et seadus sätestab küll, et ehitada tuleb muu hulgas ka hea projekteerimise- ja ehitustava järgi, kuid kontroll selle üle on sisuliselt pandud just tellija poolt tellitavale omanikujärelevalve teostajale.
MKM on omapoolse panusena valdkonna reguleerimisel koostamas ehitusprojekti nõuete määrust ja täpsustamas ehituse omanikujärelevalve korda, samuti on justiitsministeeriumi eestvedamisel alustatud planeerimisseaduse ja ehitusseaduse kodifitseerimisega. Ehituse omanikujärelvalve korra muutmine on poole peal. Määrus «Nõuded ehitusprojektile» läheb järgmisel nädalal teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks.