Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eesti Posti eksimus tekitas segadust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Lakson
Copy
Postipakk.
Postipakk. Foto: Andres Teiss

Eesti Posti klient sattus segadusse, kui leidis postkastist korduva pakiteate. Vea oli teinud Eesti Post, kelle SMS-teavitus ei jõudnud millegipärast kliendini.

«Kuna ühe pakiga olid juba valusad kogemused, siis küsisime saatjalt pakikoodi, et saaks selle teekonnal silma peal hoida,» selgitas Kristiina. 14. aprillil pandi postipakk Saksamaalt teele, 19. aprillil saabus see Eestisse, 21. aprillil liigutati Mustamäe kandekeskusesse. «Mõtlesime, et ootame enne pakile järele minemist paberi ära,» ütles ta.

24. aprillil sai ta aga paberi, millele oli peale kirjutatud «korduv». «Kui pakile järele läksime, küsisin teenindaja käest, mida see korduv tähendab, sest olime kõik need päevad postkastil hoolega silma peal hoidnud ja ühtegi pakiteadet ei olnud tulnud,» kirjeldas Kristiina.

«Selgus, et esimene teade pidi SMS-iga tulema. Kontrollisime aga paki peal oleva mobiilinumbri üle ja kõik oli õige. Laps vaatas veel mobiilis sõnumid läbi, aga pakiteadet ei olnud. Teenindaja ainult kehitas õlgu, et ju siis läks teade valele numbrile (mis suhtumine!?),» imetas ta.

Mõne aja pärast helistas ta Eesti Posti ja uuris, kuidas selle teavitamisega ikkagi on. Teenindaja vaatas pakikoodi üle ja avastas, et sõnumit pole tõepoolest saadetud ja tegi raporti.

Seejärel küsis Kristiina, mitu korda paberil teadet saadetakse ning talle olevat öeldud, et ainult ühe korra. «Seega ei ole ime, kui pakid enam saajateni ei jõua, kui arvestada, et meie postkastis on viimasel ajal mitu korda olnud vale aadressiga kirjad. Teenindaja tegi selle kohta ka raporti, et aadressidele rohkem tähelepanu pöörataks,» rääkis ta.

Samuti tegi Kristiina ettepaneku, et paberist teateid võiks ikka kaks korda saata, sest siis oleks tõenäosus suurem, et info ikka paki saajani. Teenindaja olevat talle aga öelnud, et see ei ole võimalik.

«Seega tuleb pakki oodates selle teekonnal kogu aeg silma peal hoida ja kui vähegi võimalik, siis üldse Eesti Posti teenuseid vältida,» tõdes ta.

AS Eesti Post kommunikatsioonijuht Kadri Tonka sõnul oli antud juhul tegemist Eesti Posti eksimusega, kus automaatselt edastatama pidanud SMS ei olnud millegipärast teele läinud.

«Oma teavitusprotsessi olemegi sellepärast selliselt korraldanud, et kui esimene teade millegipärast kohale pole jõudnud, saadame teise paberil,» ütles ta.

Tonka nentis, et mis puutub ettepanekusse saata kaks korda paberteateid, siis neid Eesti Post saadabki neile, kelle mobiiltelefoninumbrit saaja andmetesse märgitud pole.

Tulevikus tahaks postifirma aga paberteatisi pigem vähendada, sest SMS jõuab kiiremini kohale, samuti ei saa see telefonist niisama lihtsalt ära kaduda kui reklaamide vahele pistetud paberteade.

Kliendid on Tonka kinnitusel SMS-teavitused hästi omaks võtnud. SMS-teavitust saab teha juhul, kui saaja andmetesse on lisatud mobiiltelefoninumber.

Eesti Post vabandab tekitatud ebamugavuste pärast.

Tagasi üles