/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2014/05/01/2999020t1h0136.jpg)
Ametnikele makstavad helded lisatasud pole kuhugi kadunud ka pärast seda, kui jõustus neid piirav seadus, näitavad ministeeriumide värsked palgaandmed.
Ministeeriumide kuldsed käepigistused jätkuvad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui justiitsminister Kristen Michal (RE) 2012. aastal uue avaliku teenistuse seaduse (ATS) läbi surus, oli tema sõnum selge: makske ministeeriumides konkurentsivõimelisemaid põhipalku ja lõpetage arutud lisatasud diplomite, keeleoskuse, staaži ja muu eest.
Mullu 1. aprillil kehtima hakanud ATS kaotaski palgalaed ning andis ministritele vabad käed alluvate põhipalka tõsta. Võimalus maksta lisatasu säilis aga muutuvpalga nime all, mida võib maksta tulemuslikkuse ja lisaülesannete täitmise eest või preemiaks.
Ministeeriumide eile avaldatud palgaandmetest selgub, et mullu aprillist detsembrini maksis enim muutuvpalkasid sotsiaalministeerium, kus 13. palga või enamgi sai kolmveerand ametnikest. Sotsiaalministeeriumi lisatasudelembust võib seletada asjaolu, et põhipalgad on seal ühed madalamad ja lisatasu boonus, millega ametnikke tööl hoida.
Ligikaudu sama usinad muutuvpalkade maksjad olid aga ka sise- ja rahandusministeerium. Kultuuriministeerium jagas hulgale ametnikele ühe mõõduga 500-euroseid lisatasusid, haridusministeerium aga loobus muutuvpalgast pea täielikult.
Mulluse lisatasu rekordid jäävad vahemikku 
4000 – 11 000 eurot ja valdavalt maksti need välja lahkuvatele tippametnikele.
«Seadus seda selgelt ei luba ja meie selliseid kuldseid käepigistusi heaks tavaks ei pea,» hindas ministeeriumide tegevust rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Cerlin Pesti. «Häda on selles, et reeglid on, aga me ei saa ministeeriume nende rikkumise eest karistada.»
Osa rekordiliste muutuvpalkade maksmisel ongi ministeeriumid rikkunud seadust, sest muutuvpalka võib maksta kuni viiendiku ulatuses ametniku aastasest põhipalgast. Piiri on aga mitmel juhul ületatud.
«Kui asutuse juht on otsustanud, et panustab pigem muutuvpalgale, siis küsime talt järgmine kord kindlasti, miks ta arvab, et see on parem lahendus,» kinnitas Pesti, kelle sõnul valmivad palkade analüüs ja soovitused ministeeriumidele sügiseks.
Seadusemuudatus pole aga jäänud täiesti mõjuta, sest ka põhipalgad on ministeeriumides jõudsalt kasvanud. Postimehe analüüs näitas, et tänavu 1. aprillil oli ametniku keskmine põhipalk võrreldes aasta varasemaga tõusnud sotsiaalministeeriumis ja majandusministeeriumis 10, põllumajandusministeeriumis aga vaid 5,2 protsenti.
Ametnike palgatõusu veavad asekantslerid ja osakonnajuhatajad, kelle palgad tõusid valdavalt 100–300 euro võrra. Kõrgemad riigiteenijad ehk ministrid ja kantslerid said 2014. aastast 21-protsendilise palgatõusu, millega ministri palk tõusis 4420 ja kantsleri palk 3978 euroni.
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester (IRL) ei pea enda sõnul õigeks, et avalik sektor veab palgarallit. Samas näitab statistika, et viimastel aastatel pole seda juhtunud. Võimalus, et minister saab ametnikele maksta edukustasu, on Sesteri sõnul hea.
«Selge on see, et kui pea kõigile makstakse edukustasu, siis pole see jäänud kandma algset mõtet. Teisalt, mida rohkem selliseid küsimusi esitatakse, seda selgemaks muutub otsustajatele, et nad on avalikkuse kontrolli all. Erasektoris on see ettevõtja enda otsus, mida ta oma rahaga teeb, aga avalikus sektoris on see maksumaksja raha.»