Politsei alustas oksjoniportaalis müüdud telefoni asjus väärteomenetlust

Mobiiltelefonid. Foto: Peeter Langovits.

Oksjoniportaalist osta.ee mobiiltelefoni ostnud klient väitis, et see oli varastatud ja nüüdseks õigele omanikule tagastatud. Politsei alustas telefoni asjus väärteomenetlust.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Andres Sangi sõnul teatas 22. märtsil 28-aastane mees politseile, et oli veebioksjonilt ostnud telefoni, mis osutus varastatuks. Ostja tagastas telefoni omanikule ning soovib müüjalt tagasi saada ostusummat.

«Politsei alustas juhtunu uurimiseks väärteomenetluse kelmuse paragrahvi tunnustel. Juhtumi mõlemad osapooled on politseile esitanud omapoolse versiooni toimunust,» ütles Sang enamat kommenteerimata.

28-aastane Margus (nimi muudetud, toimetusele teada) rääkis Tarbija24-le, et ostis 6. märtsil osta.ee keskkonnast mobiiltelefoni ning sai selle kätte 13. märtsil. Helistada ta selle telefoniga aga ei saanud. Seejärel uuris ta internetist, kas telefon on äkki mustas nimekirjas. Ja oligi.

Margus võttis ühendust Tele2-ga ja uuris, miks on telefon musta nimekirja sattunud. Mehe sõnul selgus, et tegu on varastatud telefoniga. «Teenindaja ütles, et tema ei saa silma kinni pigistada ja peab õigele omanikule minu numbri andma. Olin sellega nõus,» lisas ta.

Margus andis talle telefoni müünud inimesele teada, et tegu on varastatud telefoniga, kuid müüja olevat seda eitanud ja väitnud, et tegu on hoopis tema tuttava telefoniga. Margus sai müüjalt väidetava omaniku telefoninumbri ning võttis temaga ühendust, viimane olevat aga öelnud, et telefon pole varastatud, vaid musta nimekirja sattus see maksmata arvete tõttu.

«Olgu, jäin uskuma, kuid kauba eest tasusin ikkagi deposiidimaksega ja ei vabastanud veel raha,» nentis Margus. Müüja olevat talle aga öelnud, et esitab pretensiooni, kui ta kohe raha ei vabasta. «Ma ei vabastanud raha, kuna soovisin asja veel uurida,» selgitas ta.

14. märtsil helistas Marguse väitel talle õige omanik ja nad said kokku. Omanik olevat kaasa võtnud telefoni ostudokumendid ning Margus tegi neist pilti. Samuti kirjeldas ta omanikule põgusalt müüjat. «Õige omanik tundis selle inimese ära ja ütles, et nad viibisid koos ühel peol ja seesama inimene aitas temal veel telefoni otsida,» lausus Margus.

«Esitasin osta.ee-s pretensiooni, kuid siit algas nüüd täielik korralagedus osta.ee poolt. Mina saatsin osta.ee e-mailile kõik pildid, mis tõendavad, et telefon on varastatud. Müüja pursib vastu, et ei ole. Osta.ee pretensiooni lahendajad ei suuda tänaseni pretensiooni lahendada ja nõuda telefoni müünud inimeselt dokumente, mis tõendaksid vastupidist,» rääkis Margus.

Lepitaja roll

Osta.ee juht Toomas R. Raist sõnas, et konkreetseid kasutajakontodega seotud andmeid ta avaldada ei saa, kuid kommenteeris üldiselt osta.ee reeglistikku.

Ta selgitas, et kui ostja ostab eseme, mis ei vasta kirjeldusele, siis saab ta esitada pretensiooni. «Pretensiooni lahenduse tegemisel arvestatakse kõiki asjaolusid, mis on meile teada. Vajadusel küsime andmeid lisaks. Kui tegemist on juhtumiga, mis on antud lahendada tarbijakaitseametile, politseile, kohtule või mujale, siis ei saa me enne vastava asutuse otsust ennatlikult omapoolset otsust vastu võtta.»

Raisti sõnul on osta.ee pigem lepitaja rollis ning kui tegemist on selge kasutajalepingu rikkumisega ühe osapoole poolt, siis saavad nad rakendada kasutajalepingust tulenevaid sanktsioone või ka vastava kasutajakonto sulgeda.

Iga isikukoodiga saab registreeruda üks kord. Kui osta.ee pretensiooniga samaaegselt käib ametlik menetlus tuvastamaks asjaolusid, siis võtavad nad otsuse tegemisel aluseks menetluse tulemuse. 

«Osta.ee keskkonnas on olemas ettemaksu ehk tingliku nimetusega deposiidimakse süsteem. Tasudes deposiidimaksega, saab ostja raha tagasi, kui ese temani ei jõua või kui ese ei vasta kirjeldusele. Kui aga ostja otsustab turvatud makset mitte kasutada ning kannab raha näiteks müüja arvele pangas, siis ei ole osta.ee pädevuses müüja isiklikult pangakontolt raha tagastada. Sellisel juhul piirame tõepoolest müüja kasutajakonto tegevust kuni ostjale on raha tagastatud,» selgitas ta.

Osta.ee keskkonnas tehakse iga kuu üle 100 000 tehingu ning probleeme esineb Raisti kinnitusel väga väikesel osal. «Enamasti kasutatakse deposiidimakset ja probleemide korral saadakse raha tagasi.»

Deposiidimakset peavad tema sõnul aktsepteerima kõik müüjad, kuid makseviisi valiku teeb ikkagi ostja. Kui ostja ei soovi turvatud makset kasutada, siis see on tema vaba valik. 

«Osta.ee teeb kõik endast oleneva turvaliste tehingute tagamiseks. Meil on väga hea koostöö politseiga, erinevate ametitega ning autoriõigusi katsvate organisatsioonidega,» lisas Raisti.