Valitsusjuht: finantsmaailm erutub tihti põhjuseta

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsusjuht Andrus Ansip Brüsselis.
Valitsusjuht Andrus Ansip Brüsselis. Foto: SCANPIX

Valitsusjuht Andrus Ansip ütles e24-le pärast ülemkogu istungit, et riigijuhtide asi pole finantsmaailma rahustada, sest rahatuusad käituvad tihti põhjendamatult närviliselt.

Reede hommikul avanevad Euroopa börsid, kuidas hindate, kas ülemkogul õnnestus finantsmaailma rahustada?

Ülemkogu roll ei ole finantsmaailma rahustada. Ma pean finantsmaailma käitumist aeg-ajalt ülierutuvaks või isegi põhjendamatult närviliseks. Meenutame Eesti puhul aega, kus credit default swape'i ehk Eesti riigi võlakirjade kindlustuskatet ehk Eesti vabariigi maksevõimetuse kindlustust müüdi väga kallilt. Aga Eesti valitsusel poe valitsuse võlakirju, mille katet müüa. Finantsturud muudkui aga kauplesid CDSga. Eksperdid tegid järeldusi kõrge CDSi hinnast, aga paraku alust, millest see tuletistehing lähtuma oleks pidanud, polnud olemas. Mida saame Eesti näite puhul öelda? Turud olid väga närvilised, oma närvilisusega genereerisid nad uut närvilisust, aga paraku valitsuse võlakirju ei ole olemas. Ja üleüldse valitsuse võlakoormus on väiksem kui valitsussektori reservid. Aga ometi, kes müüs kallihinnalist kindlustuskatet Eesti pankrotistumise eest. Ma ei oska sellist käitumist ratsionaalseks pidada.
Ja veel kord, ma ei arva, et ülemkogu peaks turge rahustama. Ma olen veendunud, et finantskriisi sügavam põhi jääb maailmas ja Eestis selja taha. Kriis ei ole veel läbi, eriti tööturul.

Missugune oli ülemkogu õhkkond?

Eesti jaoks oli see võib-olla kõige edukam ülemkogu üleüldse läbi kõikide aegade, sest eurotsooniga liitumisotsus oli ühehäälne. Laustoetus ja suur tunnustus Eestile. Kolleegide õnnitlused ei olnud viisakusest tulenevad, sest mõned Eesti makromajanduslikud näitajad on väga head. Sel ajal kui enamik Euroopa Liidu riike maadleb suure eelarvepuudujäägiga, on Eesti defitsiit 1,7 protsenti SKTst. See on väiksuselt kolmas defitsiit euroliidus. Tänu konservatiivsele eelarvepoliitikale on kogunenud märkimisväärsed valitsussektori reservid, mis on Eestit kriisi ajal tugevalt aidanud. Need näitajad: valitsussektori reservid 11,7 protsenti SKTst, eelarvedefitsiit 1,7 protsenti valitsussektori võlakoormus 7,2 protsenti – need loovad õhkkonna! Õhkkond oli positiivne ja aplaus oli tugev.
Eesti jaoks oli oluline digitaalse ühisturu loomine. Meil on põhjust loota, et 2015 on meil digitaalne ühisturg. Euroopa Komisjoni endise voliniku Mario Moti raporti järgi ühtne digitaalne turg võib tõsta euroliidu SKTd nelja protsenti võrra. Eestis oleme harjunud kasutama digitaalseid lahendusi, see on arenenud ka teistes riikides, aga probleem on selles, et meil on 27 väga head digitaalturu regulatsiooni, aga piiriüleselt saab digitaalseid teenuseid kasutada umbes seitsmel protsendil teenustest. Näiteks kõik firmad saavad osaleda kõikidel euroliidu riigihangetel, aga selleks tuleb minna vastavasse riiki kohale või postitada materjalid. Miks ei võiks osaleda nendel hangetel interneti kaudu kasutades digiallkirja? Paraku on see praegu välistatud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles