Ministeerium: Eesti jaekaubandus kasvab kordades kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt

Eesti jaekaubandus kasvad ELi keskmisest kiiremini. Foto: SCANPIX

Viimastel kuudel on jaekaubandus Eestis kasvanud vähemalt 3–4 korda kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ning trendi jätkumist on oodata ka järgnevatel kuudel.

Samal ajal on kasvanud ka kodumajapidamiste hoiuste jääk, mis veebruaris ületas esmakordselt 5 miljardi euro piiri, kasvades aastases võrdluses ligi 8 protsenti, märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oma kommentaaris.

Seega, hoolimata kaubandusettevõtete korralikust käibekasvust, jääb tarbijatel raha ka säästmiseks. Siin on ilmselt üheks positiivseks mõjutajaks ka hinnatõusu aeglustumine. Märtsis olid möödunud aastast 14 protsenti odavam mobiilside, 7 protsenti odavam elekter ning ligi 5 protsenti olid odavamad nii soojus kui ka mootorikütus.

Märtsikuus suurenes enim garderoobikaupade ja majapidamistarvete müük. Vähenes vaid mootorikütuse müük. Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük 2 protsenti, mis oli kaks korda aeglasem kasv kui veebruaris.

Kaua aega on toidukaupade sektoris probleemiks olnud keskmisest kiirem hinnatõus, kuid viimasel ajal on see oluliselt aeglustunud ning ulatus märtsis 1,7 protsendini. Samas on maailmaturul toiduainete hinnad hakanud tõusma ning kui euro peaks dollari vastu nõrgenema hakkama, siis on tõenäoline, et maailmaturu hinnatõus kandub tuntavamalt üle ka Eesti siseturule.

Väga tugev müügi kasv jätkus majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüüjatel, kelle müügimaht suurenes aastaga 13 protsenti. Seejuures tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete segmendis suurenes müük aastaga 32 protsendi võrra, mis oli eelmistest kuudest oluliselt kiirem.

Samas oli antud kaubagrupis ka võrdlusbaas küllaltki nõrk, kuna aasta varem polnud sel ajal veel märkigi kevadest ja tõenäoliselt lükati garderoobikaupade soetamist edasi. Jätkuvalt näitas kiiret kasvu jaemüük posti või interneti teel, mis suurenes aastaga 38 protsenti.

Sõidukikaubanduses suurenesid müügimahud 30 protsenti, mis oli eelnenud kuude keskmisest oluliselt kiirem. Peamiseks vedajaks osutus sõidukite ja nende lisaseadmete müük, mis kasvas 31 protsenti, remondis ja hoolduses kahanesid mahud 7 protsendi võrra.

Mootorikütuse jaemüügi maht vähenes aastaga 2 protsenti, kuigi kütus ise oli aastatagusest odavam.

Eesti konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter oli aprillis võrreldes aastatagusega oluliselt kõrgem. Müüki viimasel kolmel kuul hinnati tunduvalt paremaks ning samuti eeldatakse järgnevatel kuudel töötajate arvu kasvu.

Tarbijate kindlustunne kasvas aprillis aasta varasemaga võrreldes ühe punkti võrra. Aastaga on tarbijate hinnangud enda majanduslikule ja rahanduslikule olukorrale mõnevõrra paranenud.

Järgnevatel kuudel on oodata jaekaubanduses senise trendi jätkumist. Kuigi majanduskasv on viimastel kvartalitel olnud kehvemapoolne, siis tarbimisse jõuavad selle mõjutused ilmselt mõningase viitega ning hetkel pole alust arvata, et tarbijad lähiajal oma kulutusi kärbiks.

2014. aasta märtsis ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 385 miljoni euroni, kasvades aastaga 5 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna suurenes müük võrreldes veebruariga 3 protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 466 miljonit eurot, kasvades aastaga 7 protsenti.