Lugejate nippe muttide ja mügride tõrjumiseks

Mutti aitavad kaevetöös lõhnadele tundlik nina ja labidataolised suurte küünistega varustatud esikäpad. Ühe tunniga liigub ta maa all üle kolme meetri. Foto: Internet

Muttide ja mügride ehk vesirottidega on igal kevadel hädas paljud aiaomanikud - lugejad pakkusid välja nippe, kuidas neist lahti saada.

Kõige efektiivsemaks vahendiks muttide ja mügride tõrjumiseks peeti traatlõksu. «Ainus asi, mis muttide vastu aitab, on ikkagi traadist vedrulõks,» tõdes üks lugeja. «Oleme igasugused muud variandid ära proovinud, midagi ei aita... Kahtlane, kas mügri ise kaevabki nii väga, lasevad mööda mutikäike ringi, sest kus mutid, seal ka mügrid. Jubedad elukad! Oleme oma aiast paari aastaga üle 100 muti ja mügri kinni püüdnud, ise oleme siin üle 50 aasta elanud, varem probleeme eriti pole olnud... Kes siis kelle territooriumile trügib?»

«Mutist saab jagu kolmeeuroste vasekarva spiraalvedruga lõksudega, kaks tükki pakis. On ka keerukamaid ja mugavamaid lõkse, aga pole mõtet liiga palju ka maksta. Igasugused peletid ja haisvad söödad on teie enda petmiseks ja häirimiseks,» tõdes teine lugeja.

Mügridest ja muudest hamstri ja rotilaadsetest saab tema sõnul lahti täiesti tavalise pange või ämbriga. «Kaeva pang peenra vahele poolenisti maasse, pane kolmandiku jagu vett täis, aseta lauajupike pange äärele, et närilisel oleks lihtsam pange servale ronida. Nad tulevad vett jooma ja upuvad, mingi söödaga ei tasu vaeva näha. Kui ämber on lihtsalt maa peal, siis ei taha rotid nii kergesti nii kõrgele ronida, kui aga on täiesti maapinnaga tasa kaevatud, siis peab ämbrist ka konni välja loopima hakkama,» jagas ta oma läbiproovitud ja toimivat nippi.

Samuti avaldas lugeja Rein arvamust, et muttidest lahtisaamiseks on tõesti kõige paremad traadist lõksud. Ta on ära proovinud kõiksugu peletusvahendid ning isegi auto ja traktori heitgaasidega mürgitamise, kuid ei mingit tulemust.

«Eelmine aasta ostsin kaks paari neid lõkse ja püüdsin aiast ja hoovist kõik mutid välja. Nüüd ei olnud talve jooksul ühtegi tuhnimist. Sel aastal ostsin lõkse juurde ja võtsin kätte talu karja- ja rohumaade puhastamise. Kuna kevad algas vara, on suur osa nendest maadest juba mutivabad. Kui lõkse poes vabalt müüakse, siis nende kasutamine on täiesti seaduslik. Nii lihtne see muttidest lahtisaamine ongi,» lisas ta.

«Jah, traatlõks on parim. See püüab mutid hästi välja,» leidis veel üks lugeja. «Nad tulevad aga kõrvalpiirkondadest ikka aeg-ajalt aeda. Eelmisel suvel pääses üks mutt lõksust eluga - vaid karvatutid oli lõksu küljes. Nüüd ei lähe enam keegi lõksu - õpivad kiiresti,» leidis ta.

«Aga asja positiivne külg on see, et kui mõni mulle aeda satub ja ma lõksu üles panen siis ta saab aru, et on tulnud minu territooriumile ja läheb ilusti aia taha tagasi. Ühesõnaga, ma olen saavutanud muttidega kokkuleppe. See meeldib mulle rohkem kui nende tapmine.»

Abiks taksikoer

«Meie 4000 ruutmeetril pole juba mitu aastat mutte ega vesirotte nähtud. Parimad vahendid on traadist vedrulõks (nõukaajal 50 kop./tk., on veel järel) ja tubli taksikoer. Samas, naabrid on pidevalt hädas nende elukatega,» kirjutas lugeja.

Priit, kes oli samuti nende loomakestega aastaid hädas, ütles, et probleem lahenes, kui nad võtsid perre taksikoera. «Natuke mahe-meetodil loodusliku reguleerimist ja nüüd juba mitu aastat aias neid mügrisi-mutte pole.»

Peale traatlõksude ja taksikoerte pakuti veel lahendusena välja väikest tuulikut ja püvilille. «Kui aias kasvab püvilill, mille mugulate lõhn mutile ei meeldi ja maasse on torgatud otsapidi väike tuulik, mis tekitab vibratsiooni, siis pole aias ühtegi mullahunnikut. Ja pole vaja kogu aeg tapatalguid pidada. Igaühel on õigus elada, las nad lähevad eemale ja elavad seal,» leidis üks lugeja.

Samas lisas teine, et neil on tuulik juba mitmeid aastaid olnud, kuid mutid «sõidavad» ikka alt läbi ja see ei mõju. Lillemugulad lükkavad nad aga maa peale.