/nginx/o/2014/03/10/2883844t1hc977.jpg)
/nginx/o/2014/04/30/2995082t1hb99b.jpg)
Eesti Merelaevandusele kuulunud segalasti-konteinerlaev Kurkse kustutati laevaregistrist veebruaris ning tema sõsarlaev Kalana 16. aprillil, pärast seda ei ole enam Eesti lipu all ühtegi tõelist kaubalaeva.
Viimane suur kaubalaev lahkus Eesti lipu alt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelisse laevandusgruppi Tschudi kuuluv Eesti Merelaevandus müüs mõlemad laevad eestlaste osalusega laevafirmale, kes viib need tõenäoliselt Saint Vincenti lipu alla.
«Müüsime laevad, sest pank ei nõustunud laenu refinantseerima,» selgitas laevafirma juhatuse liige Jaan Kalmus. «Meie allesjäänud laevad sõidavad Mani saare lipu all, sest Eesti maksupoliitika muudaks meid teiste riikide laevnikega võisteldes konkurentsivõimetuks.»
Samal ajal kui kõik Läänemere-äärsed riigid annavad oma laevafirmade meremeeste palkadele sotsiaal- ja tulumaksusoodustusi, maksavad Eesti laevafirmad tööjõumakse täie rauaga. Soome või Rootsi laevakapten saab oma 5000–7000 euro suuruse palga puhtalt kätte ja laevafirma ei pea sotsiaalmaksu juurde maksma.
Eesti laevafirma teeb sama meremehe palkamiseks suuremaid kulutusi, mis muudab teenuse kallimaks: tulumaksu nõue suurendab palgakulu viiendiku ja sotsiaalmaks veel kolmandiku võrra.
Merendusasjatundjate hinnangul loob üks rahvuslipu all töötav meremees koduriigis kolm kaldal asuvat töökohta, mis on piisav, et korvata riigile maksusoodustuse pärast saamata jäänud tulu.
Rahandusministeerium ei taha merendusele eritingimuste andmisest kuuldagi. «Rahvusvahelises konkurentsis ei pea pealemaksmisega kaasa minema, vaid valima valdkondi, mille edu teenib ühiskonda, sealhulgas maksutulu ja õiglaste mängureeglitega,» ütles rahandusminister Jürgen Ligi (RE).