Igat mullahunnikut aias ei saa panna muti süüks, sest Eestis on kaks looma, kes ajavad mullahunnikuid: mutt ja mügri ehk vesirott.
Mutt ja mügri aias – kas leppida või võidelda?
Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi kuraator Andrei Miljutin sõnul tekib igal kevadel tunne, et mutte on eriti palju, kirjutab Lääne Elu. See aga pole päris tõsi. Mutid tegutsevad ka lume all, paiskavad mulda käikudest välja ja kui lumi sulab, tundubki, et neid on rohkem, kui suvel oli. Suvel mutihunnikud lagunevad, kasvavad kinni ja inimesed ei näe neid nii palju.
Mügri on taimetoiduline, ta sööb juuri ja mugulaid, võib süüa ka lehti ja võrseid. Mutt on loomtoiduline: tema sööb vihmausse, putukavastseid jt selgrootuid, aga ta võib nahka pista ka hiirepoja. «Kui porgandid on peenras näritud, siis on tegemist mügriga,» ütles Miljutin.
Mügri võib mõne noorema õunapuu juured nii ära süüa, et puu saab kergesti maast välja tõmmata. Mügrile meeldivad peened ja noored juured. Mügrid varuvad juurikaid ka talveks. Nad võivad oma kambrisse tarida üsna palju kartulimugulaid.
Mutt ja mügri saavad elada seal, kus pinnas on pehme ja kus saab käike kaevata. Liivane pinnas on pude, see neile ei sobi. Ei sobi ka kuiv savine pinnas — sinna on käike raske uuristada ja pealegi pole seal midagi süüa.
«Inimesed on tulnud nende territooriumile, mitte vastupidi,» kaitses Miljutin mutti ja mügrit.
Mutte ja mügrisid püütakse lõksudega, peletatakse vibratsiooniga. Mügri vastu kasutatakse ka mürki. Miljutini sõnul peletatakse mügrit veel sibulalõhnaga, aga kui mõjus see on, ta ei tea.
Setu talumuuseumist on Miljutin kuulnud, et parim viis muttidest lahti saada on hobuste karjatamine. Kohast, kus karjatatakse hobuseid, mutid kaovad. Miljutini sõnul võib põhjus olla selles, et hobune vajutab kõndides käigud kinni.
Mutte püüavad kassid, aga mõnikord ka koerad. Nad ei kaeva mutti maa seest välja, vaid püüavad nad kinni ajal, mil mutid on maapinnale tulnud. Seda juhtub tihtipeale.
Nii mutt kui ka mügri paljunevad kiiresti. Mügril on aastas mitu pesakonda, tiinus kestab 20 päeva.
Miljutin ei saa neid lohutada, kes ei taha muti ja vesirotiga enam ühte aeda hästi ära mahtuda. «Neist loomadest on raske lahti saada,» ütles Miljutin. «Kui see ka õnnestub, võivad naaberaladelt uued tulla.»