/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/10/29/2583390t1h84b6.jpg)
Valitsuskabinet otsustas teisipäeval, et Eesti riik on valmis läbi rääkima müüjatega, et omandada sobiliku hinna korral riigile gaasi põhivõrk.
MKM alustab läbirääkimisi gaasi põhivõrgu omandamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Valitsuskabineti tänane otsus oli, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on see, kes neid läbirääkimisi peab,» ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo BNS-ile.
«Meil on tegelikult juba esimesed konsultatsioonid osade müüjatega käinud ja meie poole on indikatsiooni saamiseks ka pöördutud. Meie vastus on nüüd neile, et jah, kui te tulete konkreetsete numbritega, siis meie oleme valmis läbi rääkima,» rääkis Palo.
Kuna gaasi põhivõrgu omanikke on rohkem kui üks, siis hetkel ei ole Palo sõnul seal ühte läbirääkijat, kes kõiki esindaks, et saaks rääkida kogu paketi hinnast. «Tõenäoliselt sõltub nüüd, kas tullakse ka ühise pakkumisega või me peame rääkima läbi vastavalt erinevate omanikega, kas me saame paketihinna või me peame tükikaupa ostma,» sõnas Palo.
Gaasi põhivõrgu bilansiline väärtus on Palo sõnul 60 miljoni euro kandis. «Lõplik hind selgub ostu-müügi läbirääkimiste käigus, sellest on veel vara rääkida,» ütles minister.
Millise riigiettevõtte haldusalasse gaasi põhivõrk omandamise korral läheks, ei ole Palo sõnul veel otsustatud. Üks võimalik ja loogiline partner on tema sõnul Elering.
Ostu võimalikku rahastamisskeemi ei soovinud Palo hetkel avalikustada. «Me oleme seda arutanud ja Eesti riigile on see igapidi jõukohane.»
«1. jaanuaril 2015 peaks see võrk olema tegelikult lahutatud ja müüdud, ehk siis müüjatel on kiire. Ja me oleme selgelt ka Eesti riigina öelnud, et meil ei ole soovi seda tähtaega pikendada. Kui me näeme, et protsess pole edasi liikunud ja midagi ei toimu, siis meil on võimalik sanktsioone kehtestada ja me ei välista seda,» kommenteeris Palo müügilepinguni jõudmise aega. «Ma ise loodan muidugi, et see toimub selle aasta jooksul, selles graafikus me töötame, aga kõik sõltub ju müüjast.»
Eesti Gaasist eraldunud Eesti gaasivõrkusid haldava EG Võrguteenuse juhatuse esimehe Sergei Jefimovi hinnangul võiks gaasivõrgu omandamine riigile minna maksma minimaalselt 60-70 miljonit eurot.
«Jah, ma arvan, et see oleks minimaalne hind. Eks reaalse müügihinna paneb paika konkurss. Kui näiteks Tšehhis müüdi torustikku, siis Net4Gas tahtis 4 miljardit eurot, kuid sai 2 miljardit eurot. Leedu Ambergridis on kolme firma osalus hinnanguliselt ligi 150 miljonit eurot. Eks kõik on läbirääkimiste küsimus,» ütles Jefimov reedel BNS-ile.
EG Võrguteenus AS eraldus Eesti Gaas AS-ist möödunud aasta novembris. Mõlemas ettevõttes on Gazpromil 37-protsendiline, E.ON Ruhrgasil 33,66-protsendiline, Fortumil 17,72-protsendiline ja Itera Latvijal 9,99-protsendiline osalus.