Lihtsaid soovitusi aiavalgustuse kujundamiseks

ÕUEVALGUSE MÄNG. Hästi planeeritud õuevalgustus tõstab turvalisust ja rõhutab aia loomulikku ilu ning hoone arhitektuuri olemust ka õhtupimeduses. Foto: Toomas Tuul

Välisvalgustus on suunav ja liikumapanev jõud nii romantilise meeleolu kui ka turvalise kodutunde tekkimisel ning õueelu edendamisel.

Väliala valgustusplaani koostamine võib esmapilgul tunduda kaelamurdva tööna, sest arvestamist vajavaid üksikasju on palju. Kõigepealt peab otsustama, mida pimedal ajal tahetakse näidata ja vaadata: kuidas valgustada kõnniteid, kas paigutada aeda hajali süvistatud valgusteid, ääristada terrass lühikeste postvalgustite ehk pollaritega, lükkida rõdupiirdesse leedlampe vms, arutleb arhitekt ja maastikukujundaja Kersti Lootus, kelle firma Lootusprojekti teostatud tööde nimekirjas on näiteks Pärnu ja Haapsalu rannapromenaadide, Pärnu vallikääru jms parkide, rohealade ning linnaväljakute valguskujundus.

Erisugused valgusvihud

Targa tarbimise ja säästmise ajastul arvestatakse iga sendiga ning kalkuleeritakse energiakulu põhjalikult – sageli on valgustatuse määramisel oluline roll eelarvel.

Üks luks (1 lx) on kuuvalgus ja seegi on valgus, mainib arhitekt. Väikesel jalgteel, mille valgustatus on 4 luksi, näeb inimene liikuda, aga siis peaksid valgustid asetsema nn suhtleval kõrgusel. Koduhoovis võiks üldvalgusteid paigutada 3–3,5-meetriste postide otsa ja alla suunava valgusega.

«Kui pika sabaga lambiga suunatakse meie liikumisruumi valgust ja pollaritega märgistatakse platse ja istumiskohti, siis maasse süvistatavate ja liigutatava korpusega hajusalt paigutatud valgustite valgusvihuga saab aeda pimedal ajal esiteks romantiliselt, teiseks turvaliselt ja kolmandaks tinglikult õuepiire määratledes valgustada,» selgitab Lootus ning lisab, et teede äärde on mõttekas paigaldada liikumisanduriga valgusteid, mille valgustatus suureneb mitu korda niipea, kui keegi valgusti mõjuvälja ilmub.

Muidugi on õues kõige lihtsam kasutada päikesepatareiga valgusteid, eriti siis, kui tahetakse liikumisteedest aimu anda – nüüdseks on selliste valgustite disain samuti paranenud. Lamp võib olla nähtamatu või siis väga ilus – nende valikul tasub lähtuda siiski üldisest kujundusprintsiibist, soovitab Lootus.

Viimastel kümnenditel suurema hoo sisse saanud õueelu veetleb paljusid ja osa tubaseid tegevusi harrastatakse nüüd – kui ilm lubab – pigem aias, terrassil või rõdul. Päeval alanud tujuküllased suurema sööminguga aiapeod kanduvad sageli õhtusse. Kui istumiskoht toimib toa pikendusena, valgustab seda ka ümbritsevates siseruumides põlev tuli.

Tuled tõstavad tuju

Terrassile sobib kombineeritud valgustus – kui seda piiravasse hekki võib paigutada põlvekõrgusi pollareid, siis grillikoht vajab omaette kõrgemat valgustit. Aga saab ka lihtsamalt läbi ajada, vedades niiskuskindlate juhtmetega toast valguse õue, õpetab Lootus.

Välitingimustes peab kasutama niiskuskindlaid valgusteid. Sellised lambid tähistatakse rahvusvahelise tähisega IP, mille järel on number – mida suurem, seda parem. Kui IP44 on vannituppa sobiv valgusti, siis paadisilla või mereäärse terrassile tuleks valida IP65 valgusteid, rõhutab arhitekt.

«On ka neid lampe, mida saab ühest kohast teise liigutada. Näiteks Keha3 vahvad «rändavad» välisvalgustid, mida saab hõlpsasti ühest kohast teise tõsta ja vajadusel rõdu, terrassi, aiateid vm valgustada,» annab Lootus nõu.

Nii nagu paljudes uutes kortermajades on paigaldatud leedlambid, võiks need mujalgi rõdu- või terrassiukse kohale panna. Pimedal ajal põledes muudavad need hoone fassaadi kenamaks. Lisaks võib rõdupiirdele rea pisikesi leedlampe kinnitada.

Valgustuse võib niimoodi programmeerida, et pimeduse saabudes süttivad värava- ja aknavalgustid ning terrassipiirded, mis loovad turvalise keskkonna – kuigi maja võib inimtühi olla.

«Valgus loob meeleolu, eriti värviline valgus. Ja kui meil on mitu kuud kehva suusailma, siis tõstab pimedal ajal iga süttinud tuluke tuju,» on arhitekt Kersti Lootus veendunud.
-------------------------------------------

Tasub teada!

Erinevate valgustite kasutamisel tuleks valida ühesuguse kelvini numbriga valgusallikad, sest ka suhteliselt väike erinevus kelvinites mõjub häirivalt.

Leedlampide valgustemperatuuride vahemik on 2700–6000 K.

Enam levinud on 3000 K (soe) ja 4000 K (külm).

2700 K on sarnane hõõglambiga, kuid teine äärmus – 6000 K – on juba üsna sinine valgus.

Koduaia üldvalguseks on soovitatav värvustemperatuur 2700 –3000 K, aga need, kellele meeldib just külm valgus, peaksid kasutama 4000 K värvustemperatuuriga valgusallikaid.

Lisaks piisavale valgustihedusele peab tähelepanu pöörama ka valguse räigusele.

Kui valgusti pimestab, pole valgusest kasu, sest näha pole ju niikuinii midagi. Pigem olgu natukene vähem valgust kui pimestav valgus.

Soovitatav valgus­tihedus

Teed

Kodune aiatee ei pea olema nii ühtlaselt valgustatud  nagu tihedalt käidav tee avatud õuealal. Üldjuhul on nii, et mida ühtlasem valgus, seda parem, kuigi vahel võib valgustatuse ebaühtlus olla isegi taotluslik.

•    5 lx aiatee

•    20 lx sissesõidutee

•    2 lx nn kõrvalteed

Puud

20–50 lx piisab puutüve või -võra valgustamiseks. Kuna tegemist on efektivalgustusega, määrab vajamineva valgustiheduse ümbritsev valgusfoon. Mida valgem on ümbrus, seda rohkem on tarvis valgust objektide (näiteks puude) esile tõstmiseks.

Terrassid, rõdud ja ka tööpinnad

30 lx üldvalgus

Võimalusi terrasside ja rõdude valgustamiseks on väga erinevaid: seina-, lae- või koguni põrandapinna sisse süvistatud valgustite abil. Kõigil neil on erinev iseloom. Kuna terrass/rõdu on enamikul juhtudel hoone vahetus läheduses, peaks valgustihedus olema suurem kui näiteks aiateel. Kui aga terrassile või rõdule vajatakse valgust, mille abil näeks pimedal ajal ka lugeda, peaks selles kohas olema valgustihedus ligi 300 lx.

100–300 lx võiks olla väliköögi või grilli töötasapinnal, sõltuvalt sellest, kui peent tööd seal tehakse.

Üks reegel, mida tasub järgida: hoone lähedal võib olla valgus tugevam, kuid sellest eemale loodusesse liikudes peaks see nõrgemaks muutuma.

Selgituseks: luks (tähis lx; ladina sõnast lux ehk valgus) on valgustatuse ühik SI-süsteemis. Pinna valgustatus on 1 lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen.

Allikas: BM Light OÜ spetsialist Indrek Mumm