Suurenenud ootused töötajatele põhjustavad suuri pingeid

Teichmann, Tamsar, Maripuu ja Peterson. Foto: Tööinspektsioon

Töötajatelt nõutakse pidevat enesetäiendamist, toimetulekut uute töövahendite ja tehnoloogiatega, ütles tööpsühholoog Mare Teichmann tänasel konverentsil, kus tutvustati uut tööstressi teavituskampaaniat «Tervislikud töökohad – vähem stressi».

Teichmann tõi olulise pingete soodustajana välja muutunud töökeskkonna. «Muutunud on töö aeg, koht, viis ja vahendid,» märkis ta.

Näiteks mobiilsed kontorid ja paindlik tööaeg võivad tema sõnul küll mingeid protsesse lihtsustada, kuid samas tähendab see ka, et töö järgneb inimesele igal ajal ja igale poole.

Teichmann leidis, et ootused töötaja suhtes on suurenenud – nõuded psüühikale (mälu, tähelepanu jms), teadmistele, oskustele, kompetentsusele.

Tööstressi vähendamisega tuleb tegeleda nii ühiskonna, tööandja kui ka töötaja tasandil. Ühiskonna tasandil on tööpsühholoogi hinnangul vajalik seadusandluse täiendamine tööstressi osas.

Tööandja tasandil tuleks tegeleda tööstressoritega, aidata töötajatel stressiga toime tulla ning töövõimet taastada, luues selleks näiteks eraldi programmid.

Töötaja tasandil saab endale esmaabi tööstressi vastu anda igaüks ise, viies vähemalt kord päevas mõtted töölt täielikult kõrvale.

«Kas parim viis selleks on liikumine, suhtlemine, muusika, markide kogumine või midagi muud, otsustab iga inimene enda jaoks ise. Loomulikult tuleb ka töötajal tegeleda tööstressorite ja probleemide lahendamisega,» rääkis Teichmann.

Oluline murekoht

Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu ütles, et stress on tööelus oluline murekoht, mida ei tohi alahinnata.

«Tööstress mõjutab ühelt poolt töötajate tervist, suhteid, heaolu ja tööefektiivsust ning teiselt poolt iga organisatsiooni käekäiku ja tootlikkust. Samuti avaldab tööstress mõju ühiskonnale ja majandusele laiemalt,» lausus peadirektor.

Seetõttu on tema sõnul oluline leida üles tööstressi tekkepõhjused ning tegeleda nende vähendamise ja ennetamisega. «Võimalusi selleks on erinevaid, kuid kõige enam saab tööstressi vähendamiseks ära teha iga tööandja ja töötaja ise.»

Töökorraldusest, -keskkonnast või suhetest tulenevad psühholoogilised, sotsiaalsed ja füüsilised stressorid ohustavad tugeva või pikaajalise mõju korral töötaja psüühilist ja füüsilist tervist, vähendavad tööviljakust ja suurendavad tervishoiukulutusi.

Psühhosotsiaalseks ohuteguriks võib olla näiteks vahetustega töö, mis ei võimalda perele piisavalt aega pühendada, otsustamisprotsess, mis ei kaasa töötajaid neid mõjutavate otsuste tegemisse, pidevalt nutitelefoni laekuvad e-kirjad, aga ka närviline klient, kes oma pahameele töötaja peale välja valab.

Psühhosotsiaalsed faktorid ei piirdu reeglina vaid töökeskkonnaga ning piiri tõmbamine tööst ja eraelust tingitud pingeolukordade vahele võib sageli olla keeruline – lähedase haigus, lapse kooliminek või lähisuhte purunemine mõjutavad tõenäoliselt ka töötaja töövõimet.

Kuigi sellised olukorrad väljuvad tööandja vastutusalast töötaja tervise hoidmisel, võiks hea tööandja kaaluda ka sellistes olukordades töötaja toetamist, ennetades probleemide võimalikku edasikandumist tööellu.

Uuringud näitavad, et suurimateks stressoriteks Eestis on suhted tööl, töökoormus ja töö-pereelu tasakaal.

Eesti Tööandjate Keskliidu esimees Toomas Tamsar nentis, et tööstressil ja selle tagajärgedel on kõrge hind nii töötajale, tööandjale kui ühiskonnale, mis väljenduvad nii terviseprobleemide, tulemuslikkuse languse kui sotsiaalkuludena.

Kolm rohtu

«Tööstressi vastu on laias laastus kolm rohtu – hea töökorraldus, füüsiline aktiivsus ja paindlikud töövormid. Üldsõnalised üleskutsed siin ei aita, lahendused on konkreetsetes sammudes. Seadused ei tohi teha osalise koormusega töötamist keerulisemaks ega kulukamaks, kui täiskohaga. Ning mida me oleme aastaid visalt rõhutanud - on sisuliselt ja moraalselt vale maksustada töötajate tervisesse investeerimist teisiti, kui ükskõik mis muud investeeringut,» rääkis Tamsar.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Petersoni hinnangul on töötajate tervis üks kolmest põhitalast, millele Eesti majandus tulevikus toetub. «Seega on tööstress oluline teema ning selle teadvustamisele ja vähendamisele suunatud kampaania vägagi aktuaalne. Omalt poolt kutsume Eesti tööandjaid kohandama tööstressi vältimise kokkulepet,» lausus Peterson.

Kampaania «Tervislikud töökohad – vähem stressi» eesmärk on teadvustada tööstressi ja töökoha psühhosotsiaalseid riske ning julgustada tööandjaid ja töötajaid tegema nende riskide vähendamiseks koostööd.

Järgnevatel kuudel korraldatakse ettevõtete esindajatele tööstressi ja psühhosotsiaalsete riskide teemalisi seminare Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Üle-euroopalisel tööohutuse ja töötervishoiu nädalal oktoobris toimub Tallinnas traditsiooniline töötervishoiupäev ja tööohutuse filmiõhtu.

Kogu kampaania vältel jagatakse messidel ja teabeüritustel infomaterjale, tööstressimultikaid ja teisi praktilisi vahendeid. Hea Tava auhinna konkursil tõstetakse nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil esile ettevõtteid ja organisatsioone, kes tegelevad aktiivselt tööstressi ja psühhosotsiaalsete riskide maandamisega.

Teavituskampaania kestab 2015. aasta lõpuni. Eestis koordineerib kampaaniat Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) Eesti koordinatsioonikeskus koostöös Tööinspektsiooniga.

Tööstress on luu- ja lihaskonna haiguste järel esinemissageduselt teine tööga seotud terviseprobleem Euroopas. Üle veerandi Euroopa töötajatest leiab, et stress mõjutab nende tervist ja töövõimet.

Uuringud näitavad, et 50–60 protsenti kaotatud tööpäevadest on tingitud tööstressist ja psühhosotsiaalsetest ohuteguritest. Stressist põhjustatud kulu Euroopas on hinnanguliselt 240 miljardit eurot aastas. 2010. aasta andmetel oli tööjõu tootlikkus Eesti ettevõtetes 69,3 protsenti Euroopa Liidu riikide keskmisest.