Tänavu kevadel Tartu linna korraldataval konkursil «Nutikas energialahendus 2013» esimese koha saanud Vanemuise tn 45 kortermaja asukad kasutavad WC-pottides ja pesumasinates sademevett.
Kortermaja rahvas peseb pesu vihmaveega
Täiesti uues hoones on kasutusel ka ainulaadne maasoojuse kasutamise lahendus, kuid keskendugem kevadsadude eel siiski vihmavee kogumisele.
«Sademevee kogumine ja taaskasutamine polnud meil ausalt öeldes alul üldse eesmärgiks,» ütleb Vanemuise 45 maja rajanud Vanemuise Pargimaja OÜ juhatuse liige Priit Truusalu. «Seda kuni hetkeni, mil selgus, et detailplaneering on takerdunud asjaolu taha, et Vanemuise tänaval puudub sademevee kanalisatsioon. Ning kuna variant, et see trass ehitatakse välja meie kulul, meeldis meile tunduvalt vähem kui võimalus sademevesi ära kasutada ja reoveena kanalisatsiooni lasta, valisimegi taaskasutamistee.»
Märkamatud ehituskulud
Välisel vaatlusel maja nutikus silma ei paista. On küll näha, et elamu rajamisel on kaasa löönud loova mõtlemisega arhitektid («Arhitektuurikonkursi tulemus,» ütleb Truusalu uhkusega), kuid vähemalt fassaadil ei ole küll mingeid erilisi tehnosüsteeme märgata. «Aga vaadake hoolikamalt, näiteks need sambad siin fassaadil varjavad vihmaveetorusid, mida mööda katuselt kogutud sademed voolavad maja alla peidetud 13-kuupmeetri suurusesse kogumispaaki,» naerab Truusalu.
«Pumbad ja mõõdikud on aga tehnoruumis.» Mõõdikud? «Muidugi, kuidas muidu teame, kui palju peaksime Tartu Veevärgile kanalisatsiooniteenuste eest maksma?» imestab Truusalu ajakirjaniku spontaanse küsimuse üle.
Truusalu sõnul saaks sajuveega katta ideaaltingimustes isegi kuni poole ühe keskmise majapidamise veevajadusest. «Kahjuks või õnneks meil Eestis nii palju siiski ei saja, kuid meie senised kogemused näitavad, et sajuvee osakaal moodustab meie praegusest veetarbimisest isegi talvel püsivalt üle 40 protsendi,» nendib ta.
«Seejuures tuleb märkida, et sademevesi on tavalisest kraaniveest oluliselt pehmem, see ei riku sanitaartehnikat ega pesumasinaid, lisaks kulub pehme veega pesu pesemisel vähem pesuvahendit. Ning mis veel oluline – uue maja ehitamise kulude juures jäävad sellise kogumissüsteemi rajamise kulud peaaegu märkamatuks.»
Vihmavesi vetsupotis
Vanemuise 45 majja sademevete kogumise ja kasutamise süsteemid paigaldanud Puhastid OÜ tegevjuht Marek Reinolt ütleb, et see konkreetne Tartu elamu oli suuremate arenduste seltsis esimene pääsuke, omamoodi katsepolügoon. «Katsetasime selle maja puhul mitmeid erinevaid lahendusi, lõpuks jõudsime optimaalseima tulemuseni – 13-kuupmeetrine mahuti maja all maa sees ning eraldi veetorustik pesumasinate ja WC-pottide jaoks,» selgitab Reinolt. «Tallinnas Mustamäel on meil valmimas üks neljakorruseline büroohoone, sealgi hakatakse pidevalt vihmavett tarbima.»
Reinolti sõnul on sademevee kasutamine mõttekas üsna mitmel juhul. «Esmalt kindlasti aia kastmine. Taimede kastmiseks ei ole paremat vett kui vihmavesi – see on pehme, puhtam ja kemikaalivabam kui kraanivesi, see on ka soojem, kui otse trassist või puurkaevust saadav vesi,» sõnab Reinolt ning lisab muiates: «Kõigele lisaks on vihmavesi tasuta ning enam-vähem regulaarselt saadaval.»
Teine sademete taaskasutamise eelis on juba otseselt materiaalne – nii võib säästa suure osa oma joogivee senistest arvetest. «Erinevad uuringud näitavad, et 25–30 protsenti keskmise läänemaailma majapidamise igapäevasest veekulust moodustab WC-poti loputusvesi – mõelge, millise koguse puhast joogivett me kokku hoiaks, kui tualetis vihmavett kasutaksime?» ütleb Reinolt.
Taaskasutus päästab uputustest
Eesti vee-ettevõtete liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees tervitab sademevee taaskasutust avasüli. «Selline taaskasutusviis on lausa mitmel moel kasulik – esmalt aitab see loomulikult säästa keskkonda, meie puhta joogivee varusid, teisalt toob lähemale lahenduse suuremaid linnu kimbutavale uputuste probleemile. Kui aga vihmavesi kokku koguda ja see ära tarbida, on uputusoht linnades taas kraadikese võrra väiksem,» kinnitab ta. «Lisaks väheneb reoveepuhastite koormus ning nii säästame ka energiat.»
Tee või ise!
Vihmavee taaskasutussüsteemi ehitamisega saab hakkama igaüks. Kõige algelisemat sademevee kogumissüsteemi – suur plekkvaat ja paar ämbrit – on vist igaüks oma maavanaema juures näinud. Järgmisele tasemele jõudmine pole siiski raketiteadus, kogumispaagile tuleb vaid lisada ehituspoest pärit tühjenduspump. Sellise süsteemi miinuseks on nn töömahukus – ikka ja jälle tuleb minna pumpa käsitsi sisse ja välja lülitama. Järgmine tase ongi juba pumba töö automatiseerimine.
Ka valmissüsteemi paigaldamisega saab igaüks ise hakkama, see ei ole keeruline ega nõua professionaali kutsumist – süsteemi paigaldamise juures on kõige suurem ettevõtmine kaevetöö. Kusjuures – kogumismahutit ei peagi tingimata ära peitma või maa alla kaevama – disainerid on loonud hulga erinevaid kogumismahuteid, mille seast leiab just oma majaga kokku sobiva mahuti ka väga nõudliku maitsega inimene.