/nginx/o/2010/06/17/387938t1h640e.jpg)
Inimeste tervisele ohtliku kemikaali parafenüleendiamiini ehk PPD kasutamine juuksevärvides pole Euroopa Liidus küll keelatud, kuid alates 15. juulist peab juuksevärvi pakendeil olema teave värvi võimalike terviseriskide kohta.
Ohtlike juuksevärvide ostjaid hakatakse hoiatama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Euroopa Liidu seadusandluse järgi võib juuksevärvides olla kuni 6 protsenti parafenüleendiamiini,» ütles terviseameti sisekommunikatsiooni spetsialist Kairi Pikk.
Arvestades aine ohtlikke omadusi ehk võimaliku allergilise reaktsiooni tekke ohtu, sätestatakse alates 15. juulist sellistele PPDd sisaldavatele juuksevärvidele rangem piirang. «Suurim juustele kantav kontsentratsioon ei tohi ületada 2 protsenti,» lisas Pikk.
Lisaks peab alates 15. juulist juuksevärvide pakendeil või pudelite märgistusel olema järgnev teave tarbijatele: «Võib põhjustada allergilist reaktsiooni. Sisaldab fenüleendiamiine. Mitte kasutada ripsmete või kulmude värvimiseks.»
Alates 2011. aasta 1. novembrist aga peavad juuksevärvide tootjaid tarbijaid värvide ohtlikkusest veelgi põhjalikumalt teavitama hakkama. Juuksevärvide pakenditele tuleb lisada järgmine teave:
«Juuksevärvid võivad põhjustada tõsiseid allergilisi reaktsioone. Lugege juhend läbi ja järgige seda. Toode ei ole ette nähtud kasutamiseks alla 16-aastastel lastel. Nn. musta hennaga tehtud ajutised tätoveeringud võivad suurendada allergia tekkimise ohtu.
Ärge värvige juukseid, kui:
— teie näol on lööve või kui teie peanahk on tundlik, ärritatud või kahjustatud;
— teil on kunagi pärast juuste värvimist esinenud mingeid reaktsioone;
— teil on varem nn. musta hennaga tehtud ajutise tätoveeringu järgselt esinenud mingeid reaktsioone.»
Alates 2010. aasta 1. novembrist ei tohi ilma selle infoteabeta juuksevärve müügil olla.
Eriti ohtlik on nn. must henna
Enam kui 100 aastat on parafenüüleendiamiini kasutatud juuste püsivärvide koostisosana, kirjutab portaal allergia.com
Erinevatel hinnangutel sisaldavad PPDd kaks kolmandikku kuni 80 protsenti kõikidest müügilolevatest tumedat tooni juuksevärvidest. Tänu oma madalale molekulkaalule tungib see juuksekarvadesse ning -folliikulitesse ja seondub valkudega.
Nende omaduste tõttu on PPDd sisaldavad juuksevärvid ka püsivaks kontaktallergeeniks ning võivad põhjustada mitmesuguseid allergilisi reaktsioone.
Samas on juuste värvimine muutumas üha populaarsemaks. Taanis näiteks värvib juukseid 75 protsenti naistest ja 18 protsenti meestest, suur osa neist juba teismelisena. Jaapanis teeb seda 80 protsenti kahekümnendates eluaastates naistest ja kolmandik samaealistest meestest.
Eriti ohtlik on parafenüleendiamiini kasutamine «musta hennana», kus kemikaali satub otse vereringesse mitmeid kordi suuremas koguses ja pikema aja jooksul kui juuksevärviga juukseid värvides.
Esimene haiglaravi vajanud «musta henna» juhtum USAs pärineb 1998. aastast. Kõikide juhtude puhul on olnud iseloomulik, et allergilised nähud ilmnesid alles mitmeid päevi pärast PPD-henna nahale kandmist.
Henna asemel PPD kasutamine on toonud kaasa tõsiseid tervisekahjustusi, valulikest ja mädanevatest haavadest püsivate põletusarmide ja eluaegsete allergiateni välja, mitmeid selliseid juhtumeid on esinenud ka Eestis.
Suurem osa PPD-ohvritest on tavaliselt 7-16-aastased lapsed, kes peavad halvemal juhul kogu oma elu haigustega võitlema või kandma ajutise tätoveeringu asemel inetut ning sügavat armi.