Stress läheb Euroopale maksma 240 miljardit eurot aastas

Tööstress. Foto: Panther Media / Scanpix

Stressist põhjustatud kulu Euroopas on hinnanguliselt 240 miljardit eurot aastas. 2010. aasta andmetel oli tööjõu tootlikkus Eesti ettevõtetes 69,3 protsenti Euroopa Liidu riikide keskmisest.

Töökorraldusest, -keskkonnast või suhetest tulenevad psühholoogilised, sotsiaalsed ja füüsilised stressorid ohustavad tugeva või pikaajalise mõju korral nii psüühilist kui ka füüsilist tervist, vähendavad tööviljakust ja suurendavad tervishoiukulutusi.

Tööstress on luu- ja lihaskonna haiguste järel esinemissageduselt teine tööga seotud terviseprobleem Euroopas. Uuringud näitavad, et 50–60 protsenti kaotatud tööpäevadest on tingitud tööstressist ja psühhosotsiaalsetest ohuteguritest.

Täna tähistatakse ülemaailmset tööohutuse ja töötervishoiu päeva, mille eesmärk on tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamine kogu maailmas. Sellel aastal juhitakse eelkõige tähelepanu vaimsele stressile ning sellega kaasnevatele terviseprobleemidele.

Eelmisel aastal toimus Eestis 4180 tööõnnetust, millest 3385 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 775 juhul raske kehavigastuse ning 20 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. Võrreldes 2012. aastaga on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud 24 juhtumi võrra.

«Vähene kutsehaiguste ennetamine avaldab negatiivset mõju nii töötajatele, nende perekondadele kui ka ühiskonnale tervikuna, tekitades tohutuid kulutusi seoses töövõime vähenemise ja sotsiaalkindlustuse süsteemide koormamise tõttu. Samuti pööratakse liiga vähe tähelepanu tööstressile, mis võib ravimatuse korral lõppeda läbipõlemisega,» kommenteeris Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld.

Stress on Euroopas teadete arvu järgi sageduselt teine tööga seotud terviseprobleem. EU-OSHA korraldatud Euroopa arvamusuuringu põhjal pidasid üle poole töötajatest tööstressi oma töökohas tavaliseks.

Kõige sagedamad tööstressi põhjused on töökohtade ümberkorraldamine või töökoha ebakindlus, pikad tööpäevad või liigne töökoormus ning kiusamine ja ahistamine töökohas. Sama küsitluse järgi arvavad ligikaudu 4 töötajat 10st, et nende töökohas ei tegeleta stressiga piisavalt.

«Juhid ja töötajad peavad teadma psühhosotsiaalseid riske ja tööstressi varajasi ohumärke ning neile peab oskama kiiresti reageerida,» lisas Põld.

Hetkel on käimas ka kampaania «Tervislikud töökohad – vähem stressi», mille eesmärk on teadvustada tööstressi ja töökoha psühhosotsiaalseid riske ning julgustada tööandjaid, juhte ja töötajaid ning nende esindajaid tegema nende riskide vähendamiseks koostööd.