Väike valgusküllane vaikelu

Elutuba. Foto: Erik Prozes

Väikses, aga leidlike lahendustega (üüri)korteris on mõnus elada, kinnitab disainikeskuse kommunikatsioonijuht Maris Takk.

Eestiaegse maja ülemisel korrusel asuv 35-ruutmeetrine elamine mõjub tänu kolmele lõuna- ja õhtupäikesepoolsele aknale, kõrgetele lagedele ning valgeks värvitud seintele ja põrandale helgena ja tundub tegelikust palju avaram. Avatud ruumina kujundatud korteri võib mõtteliselt jagada elu- ja söögitoaks, raamatukoguks, vannitoaks ja köögiks – tõsi, osa neist on imetillukesed, aga ometi otstarbekad. Planeeringu autori, sisearhitekt Terje Lavoneni valitud,  eluks hädavajalikele asjadele – sisseehitatud ülilihtsale  köögimööblile, voodile ja kapile – on üüriline oma mööbliesemete, piltide, raamatute ja muuga isikupära lisanud.

Rõõmuga teisele ringile

Maris elas samas korteris ka mõni aasta tagasi, vahepeal kolis küll mujale, aga kui oli taas vaja elamispinda leida, selgus, et asjaolude õnneliku kokkulangemise tõttu saab ta tagasi kolida.

«Kõige rohkem võlub mind siin valgus. Elamine on küll pisike, aga väga mõnus. Head üürikorterit on väga raske leida ja sellel majal on mingi seletamatu tõmme, milles oma osa kindlasti ka heal asukohal kesklinnas,» räägib Maris, kes naudib võimalust jõuda igale poole jalgsi või jalgrattaga.

Jaheda ilmaga on tore väiksesse kaminasse paar halgu pista ja niiviisi õdusust juurde luua. Kui sombustel päevadel ei lase erksavärviline geomeetrilise mustriga tapeet tusatujul tekkida, siis päikeselistel päevadel mõjub see ehk liigagi ergutavana.

Teist korda samasse korterisse kolides võttis Maris kaasa ümmarguse laua, paar kunagi vanakraamipoest ostetud mugavat nahkset tugitooli ja Pärnu poest Sõbralt Sõbrale soetatud vintage-raamatukapi.

See mööbel klapib kenasti kokku korteri skandinaaviapärase sisustusega – vanakraamiturult või vanade asjade laatadelt ostetud kappide-toolide-lampidega.

Kuna puitpõrand kipub jahe olema, siis on käiguteedele ja istumiskohtadele pandud vaibad. Tulevikus saab elutoas olema üks suur ja pehme naturaalne jalgealune.

Tähendusrikkad lisandid

Sõprade kingitud pildid, reisidelt toodud lõbusad kujukesed, armsad raamatud ja vinüülplaadid on rännanud Marisega ühest elukohast teise. Kuna viimasel ajal on üks tema kirgi vinüülplaatide kogumine, paneb ta koju saabudes alati grammofoni mängima ja tujust sõltuvalt kuulab elektroonilist muusikat, diskot, džässi, souli või midagi muud.

Imepisikeses köögis on väga mõnus toimetada, sest igal asjal on õige koht. Lahtistele riiulitele paigutatud  anumad loovad vahva meeleolu, eri aegadest pärit esemed justkui räägiksid oma lugu. Näiteks vanatädi pärandatud kohvikann, uuskasutuskeskusest leitud  Lorupi klaasid, turult ostetud stiilsed veiniklaasid (mille tegelikku väärtust müüja ei osanud hinnata) ja moodsad Iittala kruusid, vaagnad jne tähistavad kõik olulisi etappe disainiloos.

«Köök on mõnusalt käepärane – väljatõmmatava sahtliboksiga kappi ja lahtistele riiulitele saab mahutada kõik söögitegemiseks vajaliku,» kiidab Maris ja tunnistab samas, et kokkab enamasti siis, kui tulevad külalised, ning pakub neile tavaliselt salateid ja suupisteid.

Muide, elutoa kapiserval kasvatab ta ürte – kevadpäikese paistel edenevad potti pistetud maitsetaimed ja salat hästi.

Kuigi elamiseks on korter paras ühele, mahub külalisi siia palju. Lisaks toolidele ja voodiäärele saab end toetada vanniservale – tänu avatud planeeringule on kogu seltskond koos.