Kas uus seadus toob vaikuse majja?

Pole harvad juhud, kui inimese lärmakas parim sõber häirib naabrite rahu. Foto: Corbis/Scanpix

Riigikogu liige Tõnis Kõiv usub, et uus seadus annab suurema võimaluse ohjeldada pidevalt haukuva koera omanikku, justiitsministeeriumi hinnangul tuleb aga haukumisega leppida.

Jõustuv korrakaitseseadus lähtub põhimõttest, et iga inimene on vaba realiseerima oma õigusi talle sobival moel kuni piirini, et ta ei takista teisel isikul omi õigusi realiseerimast,» rääkis Tõnis Kõiv. Ta tõi näite, et kortermaja ees tänaval autost valjusti muusikat kuulav rullnokk kasutab oma vabadust moel, et sama maja esimesel korrusel elava inimese vabadus mitte kuulata muusikat on rikutud. «Eeldusel, et ta on kodus ja et väljast kostev tümakas teda häirib,» täpsustas ta.

Uue seadusega aga tuleb saadiku kinnitusel Eesti õigusruumi häirimise lubamatuse mõiste, kus iga inimene on kohustatud järgima avalikku korda ehk siis alates häirimisest teadasaamisest on kohustatud lõpetama avaliku korra rikkumise. «Ülaltoodud näites korterielanik läheb ja ütleb rullnokale, et muusika häirib teda, ja siis on rullnokk kohustatud avaliku korra rikkumise lõpetama. Ei saa juttugi olla mingist vabandusest, et kuna ei ole öörahu, siis võib valjusti muusikat kuulata. Ei või,» on Kõiv veendunud.

Ta rõhutab, et avalikus kohas valju muusikaga teiste häirimine on lubamatu olenemata kellaajast. Vahe on selles, et päevasel ajal on oluline, et muusika kedagi häiriks, aga öisel ajal ei ole sedagi vaja.

Sama põhimõte kehtib ka naabri lemmikloomaga hädas olevale inimesele. Kõiv soovitab naabritele esimesel võimalusel viisakalt häirimisest märku and. «Kui naaber kipub vabandust otsima sellest, et ega tema haugu, tema koer haugub, siis tuleb naabrile seletada, et kui avaliku korra rikkumise oht tuleneb loomast, siis peab avaliku korra järgimise tagama looma omanik või isik, kellel on faktiline võim looma üle. Ehk siis ikkagi inimene vastutab,» rääkis Kõiv.

Ta tunnistas, et tavaliselt ühest tähelepanu juhtimisest ei piisa. Riigikogulase sõnul on kõige parem märku anda kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel (saata e-kiri, SMS või sõnum sotsiaalmeedias), sest nii saab seda hiljem tõendusmaterjalina kasutada. «Teisalt annab märkuandmine naabrile selge arusaamise, et teie häirituse tunne ei ole ühekordne «paha tuju», vaid tegelikult on probleem naabri haukuvas koeras ja see vajab lahendamist,» rääkis Kõiv.

Öise häirimise peale on võimalik Kõivu sõnul kutsuda olukorda lahendama politsei, kuid enne peaks siiski olema naabrile korduvalt teada antud ehk püütud leida lahendust. Sõltuvalt häiringu ulatusest ja pidevusest on võimalik nõuda ka kohtu kaudu naabrilt tema häiriva tegevuse lõpetamist.

«Koerte haukumisele laieneb korrakaitseseaduses häirimise üldine regulatsioon ja sarnaselt muude juhtudega on avaliku korra eest vastutav isik kohustatud võimaluste piires teiste isikute õiguste rikkumist ja nende häirimist vältima,» rääkis justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Sander Põllumäe. Ta lisas, et arvestada tuleb ka sellega, et asja omanik või muu isik on reeglina kohustatud taluma naaberkinnisasjalt lähtuvat müra, sh koera haukumist või ulgumist.

Nõuniku sõnul peab omanik tagama, et tema peetav loom ei saaks rünnata teisi isikuid (hoidma looma ketis, aedikus, puuris vms), kuid objektiivselt ei ole võimalik keelata koeral haukumist või ulgumist. «Omanik peab üksnes tagama, et teiste inimeste häirimine oleks minimaalne, näiteks sulgema akna, vältima looma üksi jätmist vms,» selgitas ametnik.

Ta lisas, et sealjuures ei või omanik rikkuda loomapidamise nõudeid, näiteks sulgeda koera maja keldrisse. «Korrakaitseseadus kehtivat regulatsiooni selles osas ei muuda,» kinnitas Põllumäe.

Ametnik rõhutas, et seadusandja ei ole kehtivas õiguses näinud ette koerte pidamise keeldu, tingimusi sellise keelu kehtestamiseks ega volitust koerte pidamise keelamiseks.

Uus korrakaitseseadus jõustub 1. juulist.