/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2007/11/05/8450t1h9954.jpg)
Eesti eesmärk tänasel Euroopa Ülemkogul on edendada digitaalse ühisturu loomise ideed, valitsus loodab digituru tekkeni jõuda 2015. aastal.
Eesti võitleb digitaalse ühisturu loomise eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iseenesest on Eesti jaoks kõige tähtsam eurotsooniga liitumine ja ülemkogu nõusolek meie liitumissoovile tuleb suure tõenäosusega täna pärastlõunal, Eesti aja järgi kella viie paiku.
Brüsselis peetava Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide koosoleku üks peamisi teemasid on aga siiski strateegia «Euroopa 2020», mille üheks osaks tõotab saada digitaalne ühisturg.
Valitsusjuht Andrus Ansip saatis mai lõpus koos Taani, Hollandi ja Soome peaministriga kirja oma Euroopa kolleegidele. Ansip toonitas selles digitaalse ühisturu loomise tähtsust. Eesti koos oma mõttekaaslastega loodabki, et digitaalne ühisturg on üks punkte, mille riigijuhid täna ülemkogu järelduste eelnõusse kannavad.
Eestis on loomulik, et firma saab asutada internetis ja et dokumente võib digitaalselt allkirjastada. Ka euroliidus võiksid sarnased reeglid kehtida riigipiire tundmata, digiallkiri on aga vaid üks väike osa digiteenustest, mille liikumine on Euroopa ühisturus takistatud.
Eesti valitsusega ühes paadis on ka Hollandi esindaja Euroopa Komisjonis, digivolinik Neelie Kroes. Kroesi kabinetis valminud Euroopa digitaalne tegevuskava toonitab samu väärtusi.
Tegevuskavas seisab, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor annab viis protsenti Euroopa SKTst (turuväärtusega 660 miljardit eurot aastas), kuid see aitab tunduvalt suurendada üldist tootlikkust (20 protsenti otseselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorist ja 30 protsenti investeeringutelt).
Kroesi aruanne leiab, et digisektor on dünaamiline. Selle valdkonna suur tulukus tuleneb ka tõigast, et digisektor aitab teistel ettevõtetel äritegevust arendada.
Ka digiala sotsiaalne mõju on märkimisväärne: iga päev kasutab Euroopas internetti enam kui 250 miljonit inimest ja peaaegu kõigil eurooplastel on mobiiltelefon.
Tasub märkida, et digivolinik Neelie Kroes on juba saavutanud Euroopas mitu olulist muudatust, mis on teinud näiteks mobiiltelefoni kasutamise inimestele senisest märksa soodsamaks.