:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2010/06/16/387561t1h5df6.jpg)
Kolmapäeval hääletas europarlament tootjate survel suure enamusega maha foorivärvides toidumärgistuse idee. Samas sai heakskiidu GDA-märgistuse kohustuslikuks muutmine.
Tootjate rõõmuks jääb foorivärvides toidumärgistus tulemata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettepaneku järgi oleks pakendatud toiduainete esiküljele punase, kollase või rohelise värviga märgitud rasva, küllastunud rasvhapete, soola ja suhkru sisaldus. Tarbijad oleksid poes värvi järgi saanud otsustada kauba tervislikkuse üle – mida rohkem on rohelisega märgitud toitaineid, seda tervislikum toode.
Suur lobikampaania
Mitmed välismeedia väljaanded kirjutasid enne hääletust, et ettepanek ajas tagajalgadele suured toidutootjad ja veenmaks eurosaadikuid ettepaneku vastu hääletama, läks käima ulatuslik lobikampaania.
Hääletuse tulemus oli tootjatele meelepärane – eurosaadikud lükkasid foorivärvide kasutamise idee suure enamusega tagasi.
Hääletustulemustest Brüsselis toimunud pressikonverentsil aru andnud Saksmaa esindaja Renate Sommer tõi kriitikana välja, et foorivärvides märgistus oleks tarbijad hoopis segadusse ajanud.
Samuti oleks see suure tõenäosusega sundinud ettevõtjaid oma toodete koostist muutma. Kui toiduaine liigitatakse punaseks ehk ebatervislikuks näiteks suhkru alusel, siis on punast märki võimalik vältida, asendades suhkru mõne kunstliku magusainega.
Ometi on foorivärvides märgistus kasutusel osades Suurbritannia kaubanduskettides ning mitmed tarbijaühendused ja terviseedendajad sellele oma positiivse hinnangu andnud.
Tootjate oma GDA
Punase-kollase-rohelise kasutamise asemel on aga mõne aasta pärast oodata, et kõikidel Euroopas müüdavatel pakendatud toidukaupadel on peal toitainete soovituslikud päevased kogused ehk GDA-märgised.
GDA-märgistussüsteemi on välja mõelnud toidutootjad ise ja selle kohustuslikuks muutmisele andsid eurosaadikud eile oma toetuse.
GDA-märgile peab tootja trükkima mitu grammi sisaldab üks toiduportsjon rasva, küllastunud rasvhappeid, suhkrut ja soola. Kilokalorites tuleb märkida ka portsjoni energiasisaldus. Nende andmete alla mahutatakse veel protsent, mis osutab sellele, kui suure osa üheks päevaks soovitatud toitaine- ja energiakogusest toiduportsjon inimesele annab.
Parlamendi üldisest heakskiidust hoolimata tõi Sommer siiski ka selle süsteemi puhul välja olulisi puudusi.
Esiteks pole selgelt määratletud portsjonite suurused, teiseks põhinevad päevased soovituslikud kogused keskmise 40-aastase naise toitainete ja energiavajadusel ning kolmandaks on GDA-märgile kokku kuhjatud liialt palju infot.
Sommeri hinnangul ei saa keskmine tarbija tegelikult nendest grammidest ja protsentidest aru. Kui toote esiküljel on liiga palju infot, siis ei loe tarbija poes enam midagi, märkis ta.
Eestis on esimesed toidu- ja joogitootjad GDA-märgistuse kasutamisega juba alustanud. Läinud aasta novembris ilmusid vastavad märgid Coca-Cola, Leiburi, Maagi, Põltsamaa Felixi ja Tere toodetele.