Idufirmade õppetundide üle aprilli alguses Pärnu Finantskonverentsil arutlenud Eesti Äriinglite Assosatsiooni eestvedaja Ivar Siimar rõhutas, et isegi kui idufirmad ei saa investeeringuks ja ei osutu edukaks, siis ikkagi on tegemist millegi teistmoodi tegemisega ning seda tuleb hinnata ja sellest õppida.
Ivar Siimar rääkis, et jõudis idufirmade maailmasse kuus aastat tagasi, mil sattus kokku oma sõbra ja äripartneriga ning nad sattusid Arengufondi jutule. „Oleme kuue aasta jooksul investeerinud idufirmadesse kaheksal korral, osad on edukad, teised mitte,“ ütles Siimar ning lisas, et õpitud on sellest väga palju.
„Näeme start up`i tehnoloogiapõhise ettevõttena, mis on innovaatiline ning mille ärimudel on skaleeritav. 95% Eestist asutatud start up`idest mõtleb kohe idee skaleerimisele ning Eesti siseseid idufirmasid on väga vähe,“ kirjeldas Siimar Eesti idufirma olemust.
Siimari sõnul võtavad idufirmadega alustajad suure riski, sest peavad loobuma oma tööst. Samuti pole Eestis veel palju jõukaid inimesi ehk idufirmad peavad valdavalt leidma investori, kes neisse usub. Kolmandaks on erinevaid toetusi väga napilt – just kõige suurema riskiga äri alustamise jaoks on toetusi kõige vähem.
Ettevõte saab alguse ideest, mis on mõistliku inimese peas. Veel parem, kui see idee elu edasi aitab, näiteks teeb protsesse efektiivsemaks või aitab mõnda suurt probleemi lahendada. Teiseks on meeskond ning kolmandaks igasugused vahendid,“ selgitas Siimar idufirma loomise eelduseid.
Siimari sõnul on ressursi nappus kogu aeg kriitiline alates finantsidest ja lõpetades meeskonnaga. „Kuna ei tea kohe, kuhu ettevõte on arenemas, siis on väga raske mõistliku meeskonda luua. Pole ka ressurssi, et neid palgata,“ selgitas Siimar väljakutseid.
Eelmisel aastal käis EstBAN-ist läbi ligi 200 projekti. „Nõuame teetähiseid, kuidas ettevõte näeb oma äri arenemas ning vastavalt nende teetähiste täitmisele tehakse investeeringuid,“ ütles Siimar idufirmadele seatud ootuste kohta ning lisas, et need teetähised on tihti hauakivid, sest ma pole näinud ühtegi start up`i, kus kõik oleks plaani kohaselt läinud. Siimari sõnul saab 10 idufirmast kaks edukaks, pooled surevad ja osad jäävad tiksuma.
Eesti on viimased 6-7 aastat Skype`l liugu lasknud ning iga aasta tuleb paar edulugu juurde. Samas tuleks tähelepanu pöörata ka nendele idufirmadele, mis pole edukalt suurt rahastust kaasanud. „Iga idufirma on omamoodi innovatsioon, mis on ideeliselt mõeldud selle jaoks, et midagi teha paremini või teistmoodi. Seda peaksime seal süsteemis väärtustama ja hindama,“ sõnas Siimar.