Konkurentsivõime edetabeli koostaja: raha on vaja suunata väikestesse firmadesse

Pärnu Finantskonverentsi peaesineja Stephane Garelli. Foto: Pärnu konverentsid

Pärnu Finantskonveretsi peaesinejana astus lavale Lausanne`i Ärikooli professor Stephane Garelli, kes rääkis maailma konkurentsisituatsioonist. Tema sõnul on maailm muutumas ning lisaks turgude ja tehnoloogiatega konkureerimisele on vaja ka mõtteviisidega konkureerida.

Garelli sõnul on edu valemiks efektiivsuse ja muutuste juhtimine ning selle tegemiseks õigete inimeste leidmine. „Suurim probleem peitub selles, et me ei ela vaakumis, vaid peame arvestama keskkonnaga,“ alustas Garnelli ettekannet.

Maailma majanduskeskkond on Garelli sõnul muutunud. „Enne 2008 aastat toimus kiire kasv, mille katkestas järsk majanduslangus. Peale 2008 aastat on meil aeglane kasv, mille kaskestavad kiirema kasvu perioodid,“ selgitas Garelli uut normaalsust.

Samuti on muutunud tarbijate käitumine, Algul oli „esimese ostu“ majandus, kus inimesed tahtid omale uut asja, mis aitab paremini elada. Seejärel tekkis „asendamise“ majandus ehk inimesed ei taha enam ainult uusi asju, vaid soovivad ka olemasolevaid uuendada. Muutunud on ka see, et tooted ei ole enam „katki“ vaid inimesed ei vaja paljusid nende käsutuses olevaid tooteid. Oluline trend on tarbijatelt tarbijatele (consumer to consumer) müük.

Viimasel ajal on suuremad majandused kerkinud, kuid siin tuleb pöörata tähelepanu, et riikide eelarve defitsiidid on endiselt sama suured. „Valitsused ei lahenda probleeme, nad subsideerivad neid,“ viitas Garelli USA 37nda presidendi Ronald Regani tsitaadile. Euroopas on 11 riiki, mis kulutavad üle 50% SKPst. „Eestis on see ligi 38% ning see on hea ja säilitamist väärt tase,“ kiitis ta.

Lisaks tõi Garelli esile, et maailmas on võlg väga sügavale süsteemi imbunud. Samuti on Euroopas deflatsioonioht, mis vähendab tarbimist. „Kui inimesed tunnetavad, et toode on kuue kuu pärast odavam, siis nad ootavad ostuga,“ selgitas Garelli. Teiseks suurendab deflatsioonioht võla teenindamise kulusid ning vähendab investeeringute tootlust.

Otseinvesteeringute jaoks on olnud väga atraktiivne BRICS, kuid nüüd liigub raha sealt mujale. Aastal 2012 liikus maailmast BRICSi majandustesse otseinvesteeringutena 263 miljardit dollarit ning sealt välja teistesse riikidesse 145 miljardit. Hiina on ostnud palju ettevõtteid, näiteks Volvo. Täna on arenevates majandustes üle 1000 ettevõtte, mille käive on üle miljardi dollari. Arenenud riikidest on tulnud hulk globaalseid brände, näiteks Lenova.

Vaadates Fortune 500 globaalseid ettevõtted on seal USAst 132 ettevõtet ning Hiinast 89 ettevõtet, millest enamus inimesi pole kubagi kuulnud. „Peame leidma turgudelt üles uued ettevõtted, sest nad on potentsiaalsed partnerid ja konkurendid,“ soovitas Garelli.

Murekohtadeks on arenevate riikide puhul sõltuvus välisfinantseeringust ning kõrge oodatav inflatsioon. Suure mõjuga on varjupangandus (shadow banking), mis on maailmas kokku 67 000 triljoni dollari äri.

Maailma suurettevõtetel on väga palju likviidsust. Üle maailma kokku 7 000 miljardit, millest USAs 2 050 miljardit ja Euroopas 2 480 miljardit dollarit. Ainuüksi Apple rahareserv on 146 miljardit eurot. Küsimus on selles, mida ettevõtted selle likviidsusega teevad – kas dividendid, aktsiate tagasiost ja ülevõtmistehingud või kapitaliinvesteeringud?

Probleemiks on raha jõudmine väiksemate ettevõteteni. Euroopa väikesed ettevõtted laenavad endiselt kõrge intressiga. Keskpankade poolt trükitud raha liigub pankadesse, kes selle uuesti keskpangas hoiustavad. „Raha on vaja suunata väiksematesse ettevõtetesse, sest muidu ei lähe maailma majandus kunagi käima,“ ütles Garelli. Ühe trendina on pangad muutunud laenuandjast laenuvõtjaks ning kaasanud väga palju kapitali, mistõttu jääb turul teistele ettevõtetele vähem raha. Aastal 2014 on Euroopa panganduse oodatav kapitalivajadus 110-180 miljardit eurot.

Tuleviku trendidest rääkides on oodata märgatavalt laialdasemat maksustamist, et katta valitsuste kulusid. Tähelepanu pööratakse läbipaistvusele ning seda eriti maksusoodustuste ja –paradiiside osas. Suurimaks revolutsiooniks on aga ettevõtete rahvusvaheline maksustamine, mis tähendab ettevõtetele keerulist otsustamist tegutsemisasukohtade osas.

Regulaatorid on kohati üle pingutanud: Näiteks BASEL III reeglid on 616 lehekülge, Dodd-Frank Act aga 848 lehekülge. McKinsey hinnangul annavad kõik regulatsioonid kokku ligi 70 000 uut töökohta. „Keeruline keskkond nõuab lihtsaid reegleid,“ rõhutas Garelli. „Näiteks ravimite puhul loetakse läbi esmased mõjud ning avastatakse, et see ravib vajalikku haigust. Kui lugeda läbi kõrvalmõjud, siis on valida, kas surra aeglaselt või kiiresti.“

Muutuva maailma sotsiaalne tagajärg on töötus ning eriti suur on töötus noorte hulgas. „Soomes on maailma üks parimaid haridussüsteeme, kuid noored ei leia ikka tööd,“ tõi Garelli näite. Tema sõnul on OECD keskmine ülikooli minejate osakaal 56% aga näiteks Lõuna-Koreas ja Soomes ligi 90%, mistõttu tuleb haridussüsteemist liiga palju kõrgharidusega inimesi, kellele kõigile tööd ei jätku.

Uutest turgudest rääkides tõi Garnelli esile Aafrika, mis mahutaks pindalalt Euroopa, USA, Hiina ja India. Ennustuste kohaselt kasvab aafrika populatsioon 2012. aasta 1,022 miljardilt inimeselt 2050. aastaks 2,191 miljardi inimeseni.
USA on toimumas energiarevolutsioon ning nad on energia tootliseks aktiivselt võtmas kasutusele maavarasid. Selle tulemusel on USA ettevõtetele energia 1 KWH energiat 50% odavam kui Euroopas ning 70% odavam kui Jaapanis. „Maavarade kasutamise puhul ei ole enam esmaseks küsimuseks, kas meil on maavarasid, vaid küsimus on selles, kas me tahame neid maavarasid keskkonda silmas pidades kasutada,“ selgitas Garelli mõtteviisi muutust.

Homne maailm saab olema linnade maailm. Kui aastal 1800 elas linnades 2% elanikkonnastm siis aastaks 2030 elab 60% inimestest linnades. Nendest 82% arenenud riikides ja 55% arenevates riikides. Tekkivad megaregioonid annavad maailma SKPst 66% ning maailma tehnoloogiast 85%.

Kiviajast kuni aastani 1800 elasid inimesed 30-35 aastat. Tänaseks elavad inimesed üle 80 eluaasta. „Oodatav eluiga kasvab keskmiselt viis tundi päevas,“ tõi Garelli välja huvitava fakti.

„Me ei konkreeri ainult turgude ja tehnoloogiatega, vaid ka mõtteviisidega,“ juhatas Garelli sisse kokkuvõtte. Kui ettevõte tegutseb, kuid inimesed hoolivad ettevõttest, siis on kõik hästi. Kui ettevõttel on kõik organiseeritud, siis inimeste huvi kaob ning ettevõttel ei pruugi hästi minna. Mõtteviisi muutust on vaja ka ettevõtte mainega tegelemisel.

Vanasti oli mainekujundus klassikaliste ajalehtedega lihtne, kuid täna toimub palju sotsiaalmeedias, mida on palju raskem kontrollida.

Garelli tõi välja eeldused riigi konkurentsivõime suurendamiseks. Esiteks peab olema jooksevkonto ülejääk. Teiseks peab majandus olema hajutatud ning toetuma mitmetele ekspordipartneritele. Kolmandaks peab olema tugev tööstus, sest riik on tihti see, mida ta toodab.

Neljandaks on vaja konkurentsivõimelisi keskmise suurusega ettevõtteid, kellel on tehnoloogia ning kes keskenduvad ekspordile. Viiendaks tuleb liikuda infrastruktuuri arendamiselt logistika arendamisele. Kuuendaks on vaja fiskaaldistsipliini, mis on mitmetes riikides ka põhiseadusesse sisse kirjutatud. Seitsmendaks peab olema kaheosaline haridussüsteem – lisaks ülikoolidele on vaja ka rakenduslikku haridust. Kaheksandaks on vaja teadust ja ettevõtlikku kultuuri. Üheksandaks rahva hulgas sotsiaalset konsensust.

Oma ettekande lõpetas Garelli Aafrika vanasõnaga: „Kui sa arvad, et oled muutuse tekitamiseks liiga väikene, siis sa ei ole veetnud õhtut moskiitoga.“