Visionäär Eesti potentsiaalist: digimaailmas pole väikseid riike

Gartneri asepresident Stephen Prentice. Foto: Liis Treimann

Sel kolmapäeval alanud rahvusvahelise info- ja kommunikatsioonitehnoloogianädala «Estonian ICT Week 2014» peaesineja Stephen Prentice kirjeldas, kuidas tehnoloogia on maailma täielikult muutnud ja see areng vaid kiireneb. Eesti roll selles maailmas sõltub tema arvates meist endist.

Teie töö on tuleviku ennustamine – kas Eesti saab kunagi oma tehnoloogiafirmade abil rikkaks ja kuulsaks?

(Naerab) See on hea küsimus. Teil on võimalus saada. Me kipume mõtlema tehnoloogia all vaid arvuteid, teenuseid, programmeerimist. Trendid, mida mina praegu näen, on laiemad – robootika, tehisintelligents. Need on keerulisemad, aga ka mõjukamad kui lihtsalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris toimuv.

See, kas Eesti saab rikkaks ja kuulsaks, on teie endi kätes. Teil on potentsiaali, kindlasti on huvi. Samal ajal on palju mõistmatust selle suhtes, kuidas väike riik saab suuri asju teha. Kui küsida keskmiselt inimeselt isegi Euroopas, veel enam USAs, kus Eesti asub, oleks neil raske vastata. Digitaalajastul toimub aga füüsilise ja digitaalse eraldumine – see, et te olete füüsiliselt Balti regioonis, ei tähenda, et te ei või osaleda digitaalselt inimeste elus kogu maailmas. Ma arvan, et see on kõige vabastavam asi.

Samal ajal on see suurte riikide jaoks murettekitav. Me elame maailmas, kus internet on riigipiirid ähmastanud. Samas on see muutnud rahvusliku identiteedi inimeste jaoks tähtsamaks.

Nii et kui teie tegutsete kellegi teise territooriumil, siis tunnevad nad, et te olete sissetungijad ja teist tahetakse lahti saada või teid kõrgemalt maksustada.

Kas väikse riigi ettevõtted peaksid panustama nišitoodetele?

Kindlasti mitte. Ma ei ütleks, et tehnoloogiamaailm on väga suur. On suured ettevõtted, aga nad teevad väga sarnaseid asju. Ma leian, et tänapäeval tegelevad tehnoloogiaettevõtted liiga palju väikeste asjadega, mitte ühiskonnaprobleemide lahendamisega. On muidugi oluline aidata ettevõtetel protsesse efektiivsemaks muuta, aga samal ajal on tehnoloogial võimalus ehitada paremat homset. Aga maailmaparandamise puhul tekib alati küsimus, kes selle eest maksab, kuidas investeering tagasi teenida.

Idufirmadest ja hooandjatest tuleb palju ideid, mille kohta suured ettevõtted ütlevad, et see on mänguasi, see pole oluline ja see ei saa kunagi suureks. Me ütlesime sama personaalarvutite, mobiiltelefonide, tahvelarvutite kohta. Nüüd ei pruugi ikka keegi tahvelarvutit vajada, aga see ei tähenda, et keegi seda osta ei taha. Täna tundub tulevik alati tühine.

Küsimus on selles, kuidas sellistele ideedele raha leida. Siin on oluline koht ühisrahastusel. See tähendab üksikisikuid, kes on valmis panustama väikeseid summasid ideedesse, mis nende kujutlusvõime tööle panevad.

Aga kas te teate mõnda Eesti tehnoloogiaettevõtet?

Ma pean tunnistama, et mitte otseselt Eesti omasid. Alati on Skype, aga ma peaksin rohkem teadma.