Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Korteriühistud nõuavad igale korterile kahte parkimiskohta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Autosid täis tuubitud parkla.
Autosid täis tuubitud parkla. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Eesti korteriühistute liidu esindaja Urmas Mardi sõnul peaksid arendajad uusi maju rajades arvestama sellega, et igale korterile oleks ette nähtud vähemalt kaks parkimiskohta, samuti peab olema eraldi koht rataste hoidmiseks.

«Selge on see, et lähiaastatel parkimisprobleemid süvenevad. Iseäranis Tallinnas on ühistud seetõttu väga keerulises olukorras,» teatas Eesti Korteri Ühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. Ta selgitas, et uusehitiste rajajad loovad maja juurde vaid mõned parkimiskohad ning tihti pole korterile tasuta parkimiskohta üldse ette nähtudki, see tuleb osta täiendavalt ja mitte väikese raha eest. «Siit tulebki uus probleem - pargitakse autod näiteks kõrvalmajade hoovidesse,» lisas ta. Näiteks Tallinnas Kalamajas on juba kõik tänavaääred nii kinni pargitud, et seal pole praktiliselt kahesuunaliselt enam võimalik liigelda.

Mardi sõnul on probleemiks arendajate soov hoida maa hinnalt võimalikult palju kokku. Mardi meelest oleks lahenduseks maa-aluste parklate loomine või parkimismajade loomine lähikonnas. «Igale korterile peaks olema ette nähtud vähemalt kaks autokohta, samuti peaks olema maja juurde loodud korralik jalgrataste hoiustamise võimalus,» leiab Mardi.

Mardi sõnul soovivad ühistud ka hoovialasid uuendada. «Tahetakse koduõu muuta mängupaigaks lastele ja puhkekohaks täiskasvanuile. Ning muidugi parkimiskohtade probleem, hoovi uuendamisel on see tihti üks käimatõmbav jõud,» rääkis ta

Mardi hinnangul oleks kõige parem parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata ning notariaalselt kinnitada, vältimaks hilisemaid vaidlusi. «Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve,» selgitas Mardi. Suure probleemi ees on ka need vanemad pealinna suured kortermajad, kus maad on parkimiskohtadeks ette nähtud liiga vähe – nii otsivad taolise probleemiga hädas olevad korteriühistud abi nii riigilt kui linnalt.


 

Tagasi üles