Pangad teenisid esimeses kvartalis 79 miljonit eurot kasumit

Swedbank. Foto: Toomas Huik / Postimees

Pangad teenisid esimeses kvartalis 79 miljonit eurot puhaskasumit, võrreldes aastataguse ajaga oli puhaskasum kaks protsenti väiksem ning varade tootlus alanes 1,7 protsendilt 1,6 protsendile.

Kasumlikkus kahanes peamiselt kauplemisportfellilt saadud väiksema tulu ning finantsvarade turuväärtuse muutusest tekkinud kahjumi tõttu, teatas Eesti Pank.

Pankade kasumi peamine komponent – puhas intressitulu – suurenes aastaga ligi 8 protsenti eelkõige madala ressursihinna tõttu.

Kasumlikkust toetas ka see, et varasemad laenuallahindlused võeti taas tuluna arvele, mis moodustas 7 protsenti kvartali puhaskasumist.

Uusi eluasemelaene võeti esimeses kvartalis 35 protsenti suuremas mahus kui aasta tagasi.Uute laenulepingute arv suurenes samal ajal märksa vähem (14 protsenti). Laenukäive suurenes seega osaliselt kinnisvara hindade kasvu hoogustumise tõttu.

Kuigi eluasemelaenuportfell on koos turu elavnemisega suurenenud, on varasemate laenude tagasimaksete tõttu jäänud kasv siiski suhteliselt väikeseks. Märtsi lõpus oli eluasemelaenuportfell aastataguse ajaga võrreldes 1,5 protsenti suurem ning moodustas 5,9 miljardit eurot.

Ettevõtted võtsid esimeses kvartalis uusi laene 1 protsendi rohkem kui aasta tagasi.Tööstus- ja põllumajandussektori ettevõtted said esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes laenu ligi viiendiku võrra rohkem.

Lisaks sellele on viimaste kuude jooksul kasvanud mõnevõrra hoogsamalt kinnisvarasektorisse väljastatud laenude maht. Veonduse ja kaubanduse tegevusala ettevõtete esimese kvartali laenukäive oli aga mullusest väiksem.

Ehkki laenu- ja liisinguportfelli maht on mõnes sektoris pikaajaliste investeerimislaenude toel suurenenud, ei ole ettevõtete laenude ja liisingute kogumaht viimase 6 kuu jooksul muutunud, püsides 7,6 miljardi euro tasemel.

Eesti majapidamiste ja ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastakasv aeglustus ettevõtete laenumahu väiksema kasvu tõttu 0,6 protsendile. Laenude ja liisingute kogumaht kasvas märtsi jooksul 26 miljoni euro võrra 14,9 miljardi euroni.

.Laenuintressimäärad jäid märtsis eelneva kuu tasemele. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis jäi märtsis 1,9% tasemele.

Eesti majanduskasvu aeglustumine 2013. aastal ei ole toonud kaasa probleemsete laenude suurenemist. Viivislaenude mahu vähenemine on siiski pidurdunud: nende maht on püsinud alates 2013. aasta novembrist üsna muutumatuna 250 miljoni euro juures.

Majapidamiste hoiuste kasv on tänu sissetulekute suurenemisele püsinud tempokas. Majapidamiste hoiuste aastakasv kiirenes märtsis ligi kaheksale protsendile.

Ettevõtete hoiused märtsis aga vähenesid, mistõttu kahanes hoiuste kogumaht kuu jooksul 112 miljoni euro võrra 9,2 miljardi euroni.