/nginx/o/2014/01/16/2754466t1hea9d.jpg)
SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas kommenteeris Eesti Panga tänast sõnumit, et nad kaaluvad laenamise karmimat reguleerimist, öeldes, et tema arvates täiendavad reeglid vaid pärsiksid konkurentsi.
SEB: piirangud võivad tõsta laenamise hinda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Messimase sõnul on maksimaalse laenumäära tagatise väärtusest ning laenude teenindamise määra (laenumaksete maksimaalne osakaal sissetulekust) seadustamine teemaks olnud varemgi. SEB tänane laenupoliitika hõlmab tema sõnul mõlemat parameetrit, mis tähendab, et selliseid piirmäärasid igal juhul jälgitakse.
Teine küsimus on tema hinnangul, kas vastavad piirmäärad saaksid olla absoluutsed - võrdsed kõigi turuosaliste ja kõigi laenuprojektide jaoks ja kas neid määrasid üldse saaks ühtsete reeglite alusel välja arvutada.
«Täna oleme arvamusel, et Krediidiasutuste seadus ning Finantsinspektsiooni soovituslik juhend «Vastutustundliku laenamise nõuded» reguleerivad piisavalt eraisikute kinnisvaralaenude väljastamist ning täiendavaid reegleid ei ole vajalik seada. Sellised piirangud kitsendavad meie arvates konkurentsi ja loovad eeldused «hallide» krediteerijate tekkele, kellele pangandussektori regulatsioonid ei kehti. Piirangud võivad vähendada raha kättesaadavust ning tõsta laenamise hinda,» selgitas Messimas.
Samuti arvas ta, et üldiste regulatiivsete piirmäärade kehtestamisel väheneb märgatavalt pankade poolt pakutava personaalse finantsnõustamise kasu, kuna pankadel ei ole enam võimalik arvesse võtta klientide poolt täiendavalt esitatud riski vähendavate tegurite mõjusid näiteks kehtestatud piirmäärasid vähesel määral ületavate klientide puhul. «Selliste määrade kehtestamine vähendab ka oluliselt panga võimalusi abistamaks raskustesse sattunud kliente laenude restruktureerimisel,» kirjeldas Messimas.
Laenusaaja omaosalus kodu soetamisel on tema hinnangul kindlasti oluline, kuid samas ei ole ilmselt võimalik kehtestada sellist piirmäära, mis tagaks igal hetkel kogu laenuperioodi jooksul olukorra, kus kinnisvara müügi järel ei jääks osa laenukohustusest üles.
«Erinevate laenuprojektide puhul võib seega olla põhjendatud erinevate omafinantseeringu nõuete kehtestamine, sõltuvalt konkreetsest laenutaotlejast ja soetatavast varast. Samas on laenumäär tagatise väärtusest siiski üheselt välja arvutatav ja seega selgem kriteerium kui laenu teenindamise piirmäär,» rääkis Messimas.
Laenumaksete ja sissetulekute suhte puhul on absoluutpiiri kehtestamine ja järgimine tema sõnul väga küsitav juba seetõttu, et erinevate sissetulekute arvessevõtmine laenuvõime kindlakstegemisel nõuab igal üksikjuhtumil tõlgendamist, kohustuste osas aga puudub Eestis ühtne (nn positiivset krediidiinfot sisaldav) andmebaas, millest lähtudes saaks laenutaotleja olemasolevat laenukoormust üheselt hinnata.
«SEBs peame sellisest piirmäärast olulisemaks laenu taotleva pere tegelike elamiskulude suurust - näiteks tõenäoliselt saaks ilma ülalpeetavateta leibkond võimaldada endale oluliselt suuremaid laenumakseid kui sama sissetulekuga, kuid mitme ülalpeetavaga pere,» arvas Messimas.
Eesti Panga asepresident Madis Müller ütles tänasel pressikonverentsil, et nad analüüsivad, kas oleks põhjust kehtestada laenudele regulatiivselt minimaalse omafinantseeringu nõuded või kas peaks reguleerima laenu andmisel maksimaalset sissetulekute ja laenusumma mahu suhet.