/nginx/o/2013/10/23/2567278t1h7a5a.jpg)
Eesti finantssektori toimimist ohustavad riskid on väikesed, kuid seda mõjutav väliskeskkond on habras, teatas Eesti Pank.
Eesti finantsstabiilsust ohustavad riskid on kasvanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majanduskasvu taastumisest hoolimata iseloomustab euroala pangandussektorit endiselt suhteliselt kõrge probleemsete laenude tase ja madal kasumlikkus. Enne Euroopa Keskpanga juures ühtse pangandusjärelevalve sisseseadmist viiakse euroalal läbi suuremate pankade varade põhjalik hindamine. See loob eelduse, et taastuks investorite usaldus euroala pankade suhtes ning majanduse elavdamiseks vajalik laenutegevus.
Uueks ohuks on Ukraina sündmuste tõttu suurenenud geopoliitilised riskid, mille mõju Eesti majandusele ja finantsstabiilsusele sõltub riski realiseerumise viisist. Eesti finantssektori otsene seos Ukraina ja Venemaaga on siiski väike ning vahetu süsteemne risk on seega piiratud.
Väliskeskkonna võimalik halvenemine on risk, mis kärbiks Eesti majanduskasvu väljavaadet ning halvendaks pankade laenukvaliteeti. Lisaks euroala majanduskasvu taastumise riskidele on Ukraina sündmuste tõttu suurenenud poliitiline ebakindlus ning seetõttu ka määramatus kaubanduspartnerite majandusarengu suhtes.
Ebakindlus tuleviku pärast võib lisaks vahetule piiriülesele mõjule kahandada majanduskasvu väljavaadet, kuna investeerimisprojektid võidakse ootele panna ja tarbimist piirata. Juhul kui Eesti majandust tabaks 1998. aasta Vene kriisi või 2008. aasta üleilmse finantskriisi taoline šokk, siis tooks see kaasa probleemsete laenude suurenemise. Tänu majapidamiste ja ettevõtete kasvanud finantspuhvritele oleks selle mõju siiski palju väiksem. Lisaks sellele on pankade kapitalipuhvrid praegu märksa suuremad ning selliste riskidega paremaks toimetulekuks plaanib Eesti Pank kehtestada 2% süsteemse riski kapitalipuhvri.
Eesti kinnisvara hindade kiire kasv võib kaasa tuua majapidamiste ja ettevõtete riskantsema käitumise laenuvõtmisel ning põhjustada riskide kuhjumist finantssüsteemis. Korteritehingute hinnad tõusid 2013. aasta lõpus üle 20 protsendi ning kiire kasv on sellel aastal jätkunud.