/nginx/o/2014/03/25/2912762t1h2c3e.jpg)
Rahandusministeeriumi andmetel laekus kolme kuuga riigieelarvesse tulusid 1,84 miljardit eurot ehk 22,9 protsenti aastaks plaanitust. Kulusid tehti sama ajaga 1,89 miljardit eurot ehk 23,2 protsenti kavandatust. Nii tulud kui kulud suurenesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12 protsenti.
Tulusid laekus eelarvesse märtsi lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega 1,84 miljardit eurot. Maksutulusid koos edasiantavate maksudega laekus 1,54 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 311,8 miljonit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 23,3 protsenti ning mittemaksulised tulud 22,4 protsenti aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.
Suurimate tululiikidena on kolme kuuga laekunud sotsiaalmaksu 545 miljonit eurot ehk 24,3 protsenti planeeritust ja käibemaksu 402,6 miljonit eurot ehk 24,1 protsenti kavandatust.
Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga laekus tulusid eelarvesse 199,6 miljonit eurot ehk 12,2 protsenti rohkem. Eelmise aastaga võrreldes on maksutulusid laekunud 137,9 miljonit eurot rohkem, sealhulgas sotsiaalmaksu 41,3 miljonit, käibemaksu 26,4 miljonit eurot enam ja juriidilise isiku tulumaksu 7,9 miljonit.
Kuludeks ja investeeringuteks kasutati aasta esimese kolme kuuga kokku 1,89 miljardit eurot ehk 23,2 protsenti plaanitust. Eelmise aasta võrreldavate kulude maht oli 1,69 miljardit eurot. Suurimate kuludena maksti märtsi lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 761 miljonit eurot ehk 23,5 protsenti plaanitust. Võrreldes eelmise aastaga kasvasid kulud 53,6 miljonit eurot ehk 7,6 protsenti. Sotsiaaltoetuste kasvu põhjusteks on eelkõige pensionikulude ja paremast sotsiaalmaksu laekumisest tulenevate ravikindlustuskulude tõus.
Investeeringuteks suunati aasta esimese kolme kuuga 75 miljonit eurot ehk 8 protsenti aastaks plaanitud eelarvest. Tagasihoidlik eelarve täitmine tuleneb hooajalistest iseärasustest, kuna aasta alguses on investeerimisaktiivsus traditsiooniliselt madalam.
Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati märtsi lõpuks 290 miljonit eurot ehk 24,1 protsenti eelarves ettenähtust (mullu 258 miljonit ja 2012. aastal 226 miljonit eurot). Sealjuures kulus tööjõukuludeks ligi 160 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 130 miljonit eurot.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti aasta esimese kolme kuuga kokku välja 19,9 protsenti plaanitust ehk 178,8 miljonit eurot (mullu 170,4 miljonit eurot). Suuremad väljamaksed tulenevad eelkõige maaelu ja kalandusteotuste hoogustunud kasutamisest. Struktuuritoetuste arvelt maksti märtsi lõpuks välja 99,5 miljonit eurot ehk 19,8 protsenti planeeritust.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas 2014. aasta märtsi lõpus 1,4 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2013. aasta lõpuga on reservid 25 miljoni euro ehk 1,8 protsendi võrra väiksemad.
Valitsussektori eelarvepositsioon oli veebruari lõpus 97,8 miljoni euroga (0,5 protsenti prognoositavast SKPst) puudujäägis. Eelmisel aastal samal ajal oli puudujääk 138,2 miljonit eurot ehk 0,75 protsenti prognoositavast SKPst.