Mida teha vana mööbliga?

Foto: Sille Annuk / Postimees

Kätte on jõudnud kevadkoristuse aeg, kui tahaks kodust ära visata kogu vana kraami ja teha ühes loodusega läbi värskenduskuuri. Kuid mitte kõike ei saa lihtsalt prügimäele viia – näiteks vanast mööblist vabanemine võib osutuda tõeliseks probleemiks. Den za Dnjem selgitas välja, kuidas mööblist suurema vaevata vabaneda.

Vana mööbel kuulub suuregabariidilise prügi hulka, mida suuruse tõttu ei ole võimalik mahutada prügikonteinerisse. Loomulikult saab mööbli jätta konteineri kõrvale, kuid sel juhul peab prügi valdaja, kelleks võib olla näiteks korteriühistu, tellima kolme kalendripäeva jooksul prügi äraveo.

Eesti Keskkonnateenuste ASi regionaaljuhi Kalle Grentsi sõnul tuleb korrusmaja puhul vana mööblit prügikonteinerite juurde viies kindlasti jälgida korteriühistus kehtestatud reegleid ja ka jäätmekäitlusfirmat valides on määravaks elamu asukoht. «Piirkonniti võivad kehtida korraldatud jäätmeveo reeglid ja sellistes kohtades saab teenindada ainult kohaliku omavalitsuse poolt valitud firma. Teine võimalus on viia ise vana diivan lähimasse jäätmejaama. Üldjuhul tuleb vana mööbel ikkagi välja panna nii, et jäätmekäitlusfirma auto sellele ligi saaks. Vana mööbel tõstetakse kraanaga või käsitsi koormasse.»

Ragn-Sells ASi turundusjuht Rainer Pesti arvas, et kui diivan või mõni muu mööbliese on korras, siis on mõistlik ühendust võtta mõne heategevusorganisatsiooniga, kes selle abivajajatele edasi suunab, näiteks Uuskasutususkeskus või MTÜ Emma. Uuskasutuskeskus pakub kasutuskõlbulikele ja heas korras asjadele tasuta äravedu.

Kasutuskõlbmatust mööblist vabanemiseks soovitas ta just kevadel, kui suurkoristused on eriti populaarsed, tellida korteriühistu peale suure konteineri. «Majaelanike jaoks on see mugavaim ja lihtsaim viis vabaneda seisma jäänud ja kasutuseta seisvatest asjadest. Jagades konteineri tellimiskulud majaelanike vahel, on see üsna väike summa, et seda kord-paar aasta jooksul lubada. Eramajadel oleks nutikas näiteks naabriga kahe peale tellida konteiner või kui asjad ei ole väga suured, siis spetsiaalne ühe kuupmeetri suurune Big-Bag kott.»

Soovi korral saab kasutatud mööbli jäätmejaama ka ise viia ning kui mööbel on heas korras, võetakse see vastu tasuta. MTÜ Keskkonnateenused projektijuhi Jaana Parkeri sõnul hindab mööbli seisukorda jäätmejaama töötaja. «Ta hindab näiteks diivanit ja otsustab, kas seda võib veel kellelgi vaja minna või mitte. Seega rakendatakse lihtsalt inimlikku lähenemist. Mingeid erilisi valikukriteeriume ei ole. Kui mööbel on väga kulunud või kahjustatud, on selge, et ta on kasutuskõlbmatu.»

Kasutuskõlblikku mööblit pakuvad jäätmejaamad taaskasutuskeskustele, mille töötajad omakorda vaatavad mööbli üle ja teevad otsuse, kas nad võtavad selle müügiks või mitte. Vahel juhtub, et jaama töötaja leiab jäätmete vastuvõtmisel, et mõni mööbliese on heas korras, kuid taaskasutuskeskus ei võta seda vastu. Nii et viimane sõna ei jää jäätmejaama töötajale. Kuid meile satub üsna vähe korralikku mööblit, üksikuid asju, ja kuna transport on kallis, võib taaskasutuskeskuse jaoks olla ebapraktiline autot tellida.»

Rainer Pesti tunnistas samuti, et Ragn-Sellsini jõuavad üldjuhul asjad, mis on oma elu juba ära elanud ja seetõttu tuleb nad suunata lõppkäitlusele. «Jäätmejaamas lammutatakse need osadeks, sorteeritakse materjalide kaupa ja siis lähevad kas prügimäele või õnnestub neid materjale omakorda taaskasutada.»

Kalle Grents täpsustas: «Lammutamise käigus eraldatakse puiduosad ja metall - need suunatakse taaskasutusse. Tekstiilist ja mitmesugustest täitematerjalidest tehakse jäätmekütus või kui materjal ei ole jäätmekütuseks sobilik, siis läheb prügilasse ladestamisele.»

Kasutuskõlbmatut mööblit tasuta vastu ei võeta. Näiteks Ragn-Sellsi jaamades võetakse mööblit vastu hinnaga 10 eurot kuupmeetri eest. Umbes sama palju – 9,60 kuupmeetri eest küsitakse ka MTÜ Keskkonnateenuste jaamades aadressil Pärnamäe tee 36 ja Rahumäe tee 5a.

Äravedu

Kui olete valmis vanast mööblist vabanemise eest maksma ega soovi selle transportimise küsimust ise lahendada, võib kasutada spetsiaalsete firmade teenust. Tuleb vaid helistada ning kokku leppida aeg ja maksumus. Kui mööblit ei ole palju, viiakse see minema juba samal päeval, kuid mõnikord võib ooteaeg küündida nelja päevani.

Näiteks Kolimisteenistuse esindaja Kristo Niinlaup ütleb, et nende töötajad võivad vana mööbli kas või kohe või järgmisel päeval minema viia, kuid sõltuvalt töömahust võib ooteaeg olla ka pikem. «Üldiselt utiliseerimise puhul soovitaksin siiski 2-3 päeva ette teatada, et saaksime tagada soovitud aja, kuid kui töö maht on väike - näiteks 1 diivan -, siis saame kindlasti tulla järgi iga päev.»

Konkreetse teenuse maksumus sõltub erinevatest asjaoludest. Mõni firma küsib raha väljakutse eest, teised seevastu kilometraaži pealt ja töötajate tehtud töö eest. Hinda võib mõjutada ka mööbli kaal või mõõt, tellimuse täideviimiseks kulutatud aeg, kilometraaž, korrus, kus äraveetav mööbel asub, ning ka selle edasine saatus – korduvkasutuseks kõlbulike mööbliesemete äravedu läheb reeglina vähem maksma kui kasutuskõlbmatute esemete utiliseerimine.

Ent kui palju tuleb täpselt maksta, et saada vanast kapist või diivanist suurema vaevata lahti?

Põhiliselt Tartus ja Lõuna-Eestis tegutsev Kuto Tootmine OÜ, pakub firma esindaja Tõnu Kaueri sõnul teenust järgmistel tingimustel: kaks töömeest ja kaubik maksavad 26 eurot tunnis (pluss käibemaks). Mööbli, kodutehnika ja teiste taaskasutavate asjade utiliseerimise eest eraldi tasuma ei pea.

Catch Up OÜ haldus- ja logistika juht Mait Sarapuu rääkis, et nendel on minimaalne teenuse hind 16 eurot. «See sisaldab väiksema eseme utiliseerimist maja eest/esimeselt korruselt. Korruste kohta on lisatasu 2 eurot korrus, kui liftiga siis 1 euro/korrus. Kilomeetri tasu 0,50 lisandub vastavalt kliendi asukohale.

«Vana riidekapi äravedu maksaks alates 49 eurost (kui tegemist suurema kapiga), millele lisanduks korruse tasu 10 või 5 eurot olenevalt sellest, kas on tegemist liftiga majaga. Lisanduks samuti kilomeetritasu. Tallinnas maksimaalselt 5 eurot, olenevalt aadressist. Hind sisaldab töökaubikut koos kahe töömehega. Samuti sisaldub hinnas käibemaks.» Kui teil on aga vaja ära viia näiteks kapp, diivan ja laud, tuleb teenuse hinnaks orienteeruvalt 104 eurot, millele lisandub käibemaks. Lõplik hind sõltub täpsemalt asjade suurustest.

Kolimisteenistus.ee esindaja Kristo Niinlaupi sõnul läheb taaskasutuseks sobiva diivani äravedu maksma 35 eurot. Kui diivanit on vaja utiliseerida, siis lisandub hinnale 10-20 eurot sõltuvalt diivani suurusest.

Umbes sama summa nimetas Move On OÜ juhatuse liige Margus-Mikael Jõesaar: «Diivani utiliseerimine näiteks 5. korruselt maksab umbes 45 eurot. Hind sisaldab kohaletuleku tasu, kahe töömehe töötasu, prügila tasu. Kui on vaja tühjendada näiteks terve korter, kelder või garaaž, on ühe suure kaubikutäie utiliseerimise kulu keskmiselt 170 eurot pluss käibemaks.»

Vana mööbli äraveoga tegelevad firmad viivad selle reeglina jäätmejaamadesse. Paljud ettevõtted teevad koostööd taaskasutuskeskustega, kuhu saab asju ära anda ka iseseisvalt. Näiteks MTÜ Uuskasutuskeskus, mis asub Tallinnas aadressil Tatari 64, lubab mööblile ise tasuta järele tulla.

«Kui te soovite annetada mööblit Uuskasutuskeskusele, siis tuleks meile saata e-mail mööbli pildiga ja aadressiga, kus asjad asuvad. Me vaatame need üle ja kui mööbel sobib Uuskasutuskeskuses realiseerimiseks, tuleme sellele tasuta järele. Mööbli viime ise alla, sõltumata sellest, mitmes korrus on. Kui mööbel on Uuskasutuskeskuses realiseeritav, ei pea midagi maksma. Kui see ei ole realiseeritav, võime viia mööbli prügilasse - siis on see tasuline, vedu 15 eurot ja lisaks prügilatasu sõltuvalt eseme mahust. Uuskasutuskeskus müüb mööblit oma kauplustes.»

Vana mööbel müügiks

Kui soovite, et teie kodus kasutuna seisev mööbel tooks teile midagi ka sisse, võite proovida õnne komisjonikaupluses. Näiteks Mööbli Komisjonikauplus, mis asub Tallinnas aadressil Pae 48a, võtab kasutatud mööblit vastu järgmistel tingimustel: kliendi soovitud hinnale lisab ettevõte oma protsendi (koos käibemaksuga moodustab hinnalisa 30 protsenti) ja paneb eseme müügiks välja üheks kuuks (20 tööpäevaks). Kui selle aja möödudes mööblieset maha ei müüda, laseb kauplus hinna alla või annab toote selle omanikule tagasi.

Kaupluse omaniku Norma Hiie sõnul üritavad kliendid tihtipeale määrata liialt kõrge hinna. «Jah, ebarealistlikke hindu pakutakse meile küll ja küll! Vahel me ise soovitame mitte tuua meile mööblit, mida me ei saa realiseerida, või siis ka liiga eksklusiivset või meie jaoks liiga kallist mööblit.» Hiie ei osanud välja tuua komisjonikaupluses müügil olevate toodete keskmist hinda, märkides, et kõik sõltub konkreetse diivani või kapi seisukorrast.

Lõppude lõpuks saab kasutatud mööbli müüa või ära anda ka lõputuid interneti võimalusi kasutades. Saab ju internetti mitte vaid müügikuulutuse üles riputada, vaid sealt võib ka leida potentsiaalsete ostjate ostusoovid. Kasulikuks võib seejuures osutuda Facebook, turg.livejournal.com, tallinn-darom.livejournal.com või kuulutusteportaalid nagu okidoki.ee, kuldnebors.ee, osta.ee ja teised.