/nginx/o/2010/03/09/328821t1hd926.jpg)
Kuigi aktsiahinnad Balti börsidel on viimasel pooleteisel kuul langenud, on ettevõtete majandusnäitajad ja finantstulemused jätkanud paranemist, kirjutab LHV Panga analüütik Kristo Oidermaa.
Ettevõtted on madalseisust üle saamas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimased poolteist kuud on Balti aktsiaturgudel möödunud langustähe all. Nii kohalikud kui välisinvestorid on Baltikumis ühinenud globaalsete aktsiaturgude müügilainega ning käesoleva aasta tipust on Tallinna börsiindeks ligi 12 protsenti madalamal. Vastupidiselt turgude liikumisele on Balti majandusnäitajad ja ettevõtete finantstulemused jätkanud aga paranemist ning seetõttu on korrektsioon tingitud pigem globaalsetest probleemidest ja investorite aasta alguses teenitud kasumite lukku panemisest.
Hiljuti lõppenud ettevõtete kvartalitulemuste avaldamise hooaeg lisas kindlust meie positiivsetele ootustele börsiettevõtete tuleviku suhtes. Seekord oli jätkuvalt põhitähelepanu all ettevõtete võime kulusid kärpida ning eriti just püsikulubaasi optimeerimine. Käibe kasvu on tänases majandusolukorras veel vara oodata. Mitmed ettevõtted suutsid aastases võrdluses näidata suuri kärpeid. Nii näiteks vähenesid üldhalduskulud Nordecon Internationalil aastaga 49 protsenti, Tallinkil 19 protsenti, Arco Varal 16,5 protsenti ja Ekspress Grupil 12 protsenti. Positiivselt mõjusid ka Euribori languse tõttu kahanenud intressikulud. Samuti jätkub bilansilehe korrastamine – tehtavate investeeringute maht on madalamaks viidud ning keskendutakse laenude tagasimaksmisele. Kokkuvõttes hakkavad ettevõtted uuesti kasumisse jõudma või on juba põhitegevuses plusspoolel. Juhul kui ettevõtted suudavad hakata müügitulu kasvatama, lubab madalaks viidud kulubaas oodata kasumite kiiret kasvu.
Statistikaameti poolt avaldatud esimese kvartali ettevõtlusstatistika näitab kohati optimistlikumaid numbreid kui Tallinna börsil noteeritud ettevõtted. Näiteks langes esimeses kvartalis ettevõtete käive Eestis 1,9 protsendi võrra 118 miljardi kroonini, kuid kogukasum kasvas enam kui 2 korda, ulatudes 4,8 miljardi kroonini. Suurimat mõju avaldas ettevõtlusstatistika paranemisele töötleva tööstuse tugev käibe- ning kasumikasv, mis tuli eelkõige puidutöötlemise, elektroonika ja metallitoodete sektoritest. Käibekasvu toetasid ka energeetika ning veondus- ja laondussektor. Seevastu ehitussektori ning jae- ja hulgikaubanduse tulemused jäid veel tagasihoidlikuks. Selline trend ei ole siiski üllatav. Enamik majandusprognoose ennustab, et Eesti lähiaastate kasvumootoriks saab eelkõige olema eksport,mida kinnitavad ka aasta alguse kaubandusnäitajad. Töötleva tööstuse eksport on kohati näitamas tugevat kasvu. Seevastu sisenõudluse ja eratarbimise paranemist oodatakse alles 2011. aastaks. Samuti tasub Statistikaameti andmetest välja tuua fakt, et investeeringud olid esimeses kvartalis poole väiksemad kui aasta tagasi. Seega on ettevõtetel piisavalt vaba tegevusvõimsust või puuduvad firmadel lihtsalt võimalused investeeringute tegemiseks.
Võrreldes ettevõtlussektori 4,8 miljardi kroonise kasumiga on Tallinna börsiettevõtete tulemused üsna tagasihoidlikud. Peamine põhjus seisneb selles, et börsil noteeritud ettevõtete hulgas puuduvad praegust majanduskasvu vedavad sektorid: eksportiv töötlev tööstus ning energeetika. See-eest sõltuvad mitme börsil noteeritud ettevõtte (Tallinna Kaubamaja, Baltika, Olympic, Tallink, Silvano Fashion Group) tulemused Baltikumi ning Ida-Euroopa tarbijast. Nende regioonide tarbimiskulutused ei ole veel kasvu näidanud. Keskmine tööpuudus on Baltikumis tõusnud 20 protsendi piirimaile ja keskmine palk langenud 6-10 protsenti, mis takistab tarbimiskulutuste kasvu. Samuti on börsil esindatud hilistsüklilised sektorid nagu ehitus ja meedia, milles võib paranemist oodata alles siis kui muu majandus on juba kosuma hakanud. Ehitussektor on keskmiselt 12 kuud üldisest majandustsüklist maas. Kui muu majandus saavutas põhja eelmise aasta viimases kvartalis, siis ehitusfirmade jaoks tuleb 2010. aasta ilmselt käesoleva kriisi kõige raskem.
Kokkuvõttes on ettevõtete tulemuste poolelt näha jätkuvat finantstulemuste paranemist ja sisemiste operatsioonide efektiivsemaks muutmist. Ettevõtted on jalad alla saanud ning ka juhtkonnad vaatavad lootusrikkamalt tulevikku. Esimesena on kriisist väljunud eksportiv tööstus, kuid sisemaisest tarbimisest sõltuvate sektorite taastumine võtab veel aega. Ootame Tallinna Börsi ettevõtete käibekasvu taastumist aasta lõpus ning olulisemat tõusu käibenumbrites alles järgmisel aastal.