Eesti noored leiavad Euroopa eakaaslastest paremini tööd

Eesti noored leiavad tööd paremini kui noored Euroopas keskmiselt. Foto: Tairo Lutter

Kui Euroopa Liidus keskmiselt on noorte tööpuudus kasvanud ning rohkem kui üks viiest majanduslikult aktiivsest noorest eurooplasest ei leia tööd, siis Eestis on noorte töötus viimastel aastatel vähenenud.

Euroopa Liiduga liitumise algusaastatel õitses tänu kinnisvarabuumile ehitussektor, 20–64-aastaste tööga hõivatute arv kasvas 2008. aastaks 623 000 inimeseni ja selle vanuserühma töötuse määr vähenes 2007. aastal 4,4 protsendini, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Birgit Hänilane ameti blogis.

2008. aastal hakkas tööpuudus majanduslangusest ja ehitussektori taandarengust tingituna kasvama ja oli 2010. aastal 16,7 protsenti. Alates 2010. aasta teisest poolest on tööturg väga kiiresti taastunud, kuid aasta-aastalt on kasvutempo jäänud aeglasemaks.

Vanuserühmiti on töötute osatähtsus kõige suurem 15–24-aastaste seas, 2013. aastal oli see 18,7 protsenti. Kui Euroopa Liidus keskmiselt on noorte tööpuudus kasvanud ning rohkem kui üks viiest majanduslikult aktiivsest noorest eurooplasest ei leia tööd, siis Eestis on noorte töötus viimastel aastal vähenenud.

Noorte töötuse määr Eestis oli kõige kõrgem 2010. aastal (32,9 protsenti), 2013. aastaks on see kahanenud 18,7 protsendini.

Aastal 2014 tõdeme, et kõige suurem majandusarengut takistav tegur on kvalifitseeritud tööjõu puudus, suureneb nõudlus tööjõu järele IT- ja teenindavas sektoris.

Palkade kasv püsis tõusvas joones kuni 2008. aastani, kui keskmine brutokuupalk oli 819 eurot ning 2009. aastal langes 781 euroni. Kriisieelne tase ületati 2011. aastal ning 2013. aasta neljandas kvartaliks kasvas keskmine brutopalk 986 euroni.

2013. aastal oli Eestis suurim tööjõukulude tõus tunnis Euroopa Liidus. Samas kui Eestis on tunnipalkade kasv olnud kiire, siis meeste ja naiste palgalõhe on püsinud suurimana Euroopa Liidus.

Sooline palgalõhe tuleneb naiste suuremast osatähtsusest madalamalt tasustatud ametikohtadel.