Elron: leppige sellega, et rongile alati ei saa

Andrus Ossip Foto: Margus Ansu

Elroni juhtide sõnul tuleb Eesti inimestel hakata leppima teadmisega, et iga kord ei pruugi soovitud rongile pääseda. Seda eriti nüüd, kui pärast eelmisel nädalal toimunud traagilist avariid on üks pikem rong mõnda aega sõidukõlbmatu.

«Kui te lähete Tartu bussijaama ja pileteid bussile ei ole, siis see buss on täis. Aga rongi puhul on endiselt arusaam, et sinna peale mahub lõpmatuseni,» rääkis Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip.

Kuna 16. aprillil juhtunud õnnetuse tõttu on üks neljavaguniline rong rivist väljas, tuli ettevõttel otsustada, millisele liinile saadetakse möödunud pühapäeval esialgu plaanitud pikema rongi asemel ühe vaguni võrra lühem koosseis. «Valikute kohad olid populaarsemad liinid ja meie hinnangul oli Viljandi see liin, kuhu võiks saata kolme vaguniga rongi,» rääkis Ossip. Ta ei soovinud valikust pikemalt rääkida, kuid möönis, et sisuliselt oli ettevõttel valida Tartu ja Viljandi liini vahel. «Aga see (Tartu – toim) on vaieldamatult kõige populaarsem liin,» lisas Elroni juht.

Elroni turundusjuhi Norbert Kaareste sõnul pole üleeile õhtuse Viljandi-Tallinna liini puhul võimalik rääkida täpsest mahajääjate arvust, kuid tegu oli pigem kümnete kui sadadega. Ka oli see väljumine Elroni andmetel ainuke, kuhu kõik soovijad peale ei mahtunud.

Üleeilne vahejuhtum, kus Lelles Pärnust tulnud rongilt ümber istuda soovinud inimesed sõidukisse ei mahtunud ja pidid järgmist rongi ootama, tuli Elronile üllatusena, sest kasutajate arvult on see väljumine Kaareste sõnul Viljandi-Tallinna suunal alles viiendal-kuuendal kohal. Reisijate statistika kohaselt peaks selle liini teenindamiseks piisama kolmevagunilisest rongist.

Kuigi liini teenindanud rongijuhi ja klienditeenindaja seletuskirjad juhtumi kohta polnud intervjuu ajaks veel ettevõtte juhtideni jõudnud, olid nii Ossip kui ka Kaareste veendunud, et otsus osa reisijaid maha jätta oli õige.

«Kui inimesed on juba rongi peal ja juhtub nii nagu Kloogaranna festivali ajal (rong seiskus mullu suvel ülekoormuse tõttu 40 minutiks – toim), siis selle asja lahendamine on kaks korda keerulisem,» oli Ossip veendunud. «Kes on see inimene, kes ütleb, et just sina peaksid siit välja minema, et rongi kaal läheks normi ja saaks edasi sõita?» küsis ta retooriliselt.

Elronis kehtiva korra kohaselt peab klienditeenindaja olukorda hindama ning kui seisjaid on liiga palju ja tekivad probleemid läbipääsemisega, siis inimesi enam peale ei lasta. Kui klienditeenindaja ja rongijuht on koos selle otsuse langetanud, teavitab rongi infosüsteem sellest reisijaid ja järgmistes peatustes avaneb vaid C-ala uks rongi keskel. «Siis on kindel, et klienditeenindaja suudab olukorda kontrollida,» ütles Ossip.

Seoses üleeilse vahejuhtumiga on kõlanud ka arvamus, et Elron oleks pidanud saatma Lellesse lisarongi või tellima asendusbussi. Kaareste sõnul pole see lahendus aga aidanud.

«Kui vaadata raudteeliiklust Viljandi suunal, siis tihti pole rongil võimalik tipptunnil – nagu kõnealusel juhul – liikuda, sest see on üheteeline raudtee,» selgitas ta. Samuti teeb lisarongi saatmise keeruliseks asjaolu, et enamik ronge on reedeti ja pühapäeviti nagunii juba liinil.

Kaareste lisas, et isegi kui Pääskülast oleks lisarong välja saadetud, oleks see Lellesse jõudnud samal ajal kui järgmine graafikujärgne Tallinna poole liikuv rong.

Asendusbusse aga kasutatakse rongliikluse katkestuste korral. «Kui küsida, kas pannakse lisabuss käiku, kui buss on väljamüüdud, siis seda ei tehta,» rääkis ta.

Ossipi sõnul on rongiliiklus selle poolest huvitav transpordiliik, et seal ei ole võimalik reisijate pealetulekut piirata. Rongidesse on lisaks istekohtadele ette nähtud ka seisukohad ning Elroni juhtide sõnul pole võimalik müüa rongi vaid istekohtade jagu pileteid. «Siis jääksid paljud inimesed ilma liikumisvõimaluseta,» arvas Ossip.

Ossipi sõnul tuleb inimestel mõista, et muudatusi raudteel pole võimalik teha kiiresti. «Selleks et rong tuleks pikana Viljandist tagasi, on enne vaja, et see sinna kohale jõuaks,» selgitas ta. Edu rongiliikluses tagab veeremi optimaalne kasutamine, samas teeb olukorra keeruliseks asjaolu, et mitte igal pool pole võimalik rongi koosseise muuta.

«Rongid on käigus ja ringlused on etteplaneeritud ning kokku-lahti haakimine ei käi ka nii, et paneme aga jupi juurde,» rääkis Ossip. Ideaalis võiks Eestis olla selliseid peatusi, kus saab reisijaid täis ronge liita teise rongiga, kuid praegu infra­struktuur seda ei võimalda.

«Nii meie kui ka ministeeriumi poolt käivad edela suunal läbirääkimised, et Edelaraudtee infrastruktuuriettevõte looks vastava võimekuse,» rääkis Ossip. Esimesena võiks see võimalus tekkida Lelle jaamas, kus Viljandi rongile saaks sel juhul liita Pärnu oma.