/nginx/o/2010/05/11/364997t1hcbf3.jpg)
Raivo Kalle Eesti Maaülikoolist ja Renata Sõukand Eesti Kirjandusmuuseumist leiavad oma uurimuse põhjal, et eestlaste loodusest kogutud taimede hulk on jäänud kuni viimase kümnendini küllaltki samasuguseks.
Eestlaste komme metsataimi näksida on visa kaduma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlaste korilusharjumusi alates 18. sajandist uurinud Kalle ja Sõukand märkisid raadiosaates «Labor», et loodus pole eestlaste jaoks oma veetlust kaotanud, isegi kui marjul veidi vähem käiakse, vahendab ERR.
Võrreldes lähiriikidega eristuvad eestlased oma naabritest näksimiskombe poolest. Sõukand toonitas, et tsiviliseeritud läänemaailm suhtub väga reserveeritult sellistesse asjadesse, kus laps ja täiskasvanu lähevad metsa, korjavad maast üles kõrre ja närivad seda lihtsalt möödaminnes.
«Kui me tuleme 21. sajandisse, kus on toimunud väga suured muutused, sotsiaalsed, poliitilised ja kõik muu, siis esiteks meil puuduvad selle kohta andmed ja teiseks vähemalt tundub, et nimekiri taimedest ja kasutussagedus on ilmselt oluliselt erinev,» tõdes Sõukand, et viimastel aastatel on ilmselt hakanud olukord muutuma.