Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eesti elanike alkoholitarbimine on veidi vähenenud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kadri Inselberg
Copy
Vein võib olla hea hammastele.
Vein võib olla hea hammastele. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud alkoholituru uuring näitab, et Eesti elanike alkoholi tarbimiskogus 2013. aastal võrreldes eelneva aastaga vähenes.

Ühe elaniku kohta tarbiti 2013. aastal 10 liitrit absoluutalkoholi (2012. aasta tarbimine korrigeeritud andmetel oli 10,3 liitrit). Mõõdukalt kasvas õlle ja veini tarbimine, vähenes siidri ja kange alkoholi tarbimine. Ühe inimese kohta arvestatuna joodi aastas keskmiselt 76 liitrit õlut, 15,5 liitrit lahjasid alkohoolseid jooke (siider, alkopopsid), 11 liitrit veini ja 9 liitrit kangeid alkohoolseid jooke.

Alkoholiaktsiisi laekus eelmisel aastal riigieelarvesse 209 miljonit eurot ja see on 7 protsenti enam kui eelmisel aastal. Aktsiisitulude kasvu taga on aktsiisimaksude tõus ja suurenenud turistide ostud.

Turistide ostetud ja tarbitud kogused on maha arvestatud Eesti siseturu müügimahust ja ei sisaldu Eesti elanike tarbimisnumbrites.

Jätkuvalt on Eesti probleemiks viina salaturg, mis EKI varimajanduse uuringu andmetel on küll MTA idapiiril ette võetud Venemaalt kaasa ostetavate aktsiiskaupade koguste piirangute tõttu küll langustrendis, kuid annab siiski kuni 23 protsenti kogu viina tarbimisest.

Alkohoolsete jookide hinnad Eestis tõusid SA andmetel 2013. aastal eelmise aastaga võrreldes 4,5 protsenti ja keskmine brutopalk 7,6 protsenti, seega oli palgakasv kiirem kui alkoholi hinnatõus. Sellises majandusolukorras viitab alkoholitarbimise kahanemine positiivsetele muutustele elanike hoiakutes. Tervislikuma käitumise positiivseks tagajärjeks on TAI info kohaselt 2013. aastal vähenenud suremus alkoholiga seotud haigustesse.

Märksõnad

Tagasi üles