/nginx/o/2013/10/04/2440483t1hf2e5.jpg)
Maksu- ja tolliamet, Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ning ehitusettevõtjate liit on töötanud riigihangete jaoks välja täiendavad nõuded, mille eesmärgiks on vähendada hangetel tehtavaid alapakkumisi ning hoida maksupetturid hangetest eemal.
Riik ja ehitusfirmad karmistavad ehitushankeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul puudub praegu nii riigil tellijana kui peatöövõtjal võimalus saada alltöövõtjate maksukäitumise kohta ajakohast ja usaldusväärset informatsiooni.
«Tellija, töövõtja ja maksuhalduri koostöö eesmärgiks on lõpetada olukord, kus riigihangetel võidavad madalad pakkumised ja madala hinna sisse on juba arvestatud maksude mittemaksmine,» põhjendas Veermäe.
Tänane koostööväljund on Veermäe sõnul märgiline, sest hankel osalemiseks ei piisa vaid madalast hinnast ja läbipaistvaks tahetakse muuta ka hankele järgnev ehitusprotsess. «Kui see praktika juurdub, siis võidavad kõik osapooled – turg läbi ausate konkurentsitingimuste, tellija läbi kvaliteetse teenuse ning riik saab kätte oma maksuraha.»
RKASi juhatuse liige Elari Udam selgitas, et muudatustega pannakse alltöövõtjatele kohustus esitada töö saamiseks maksuhalduri poolt väljastatav töötajate keskmist palka, keskmist töötajate arvu ja maksuõigusrikkumisi kirjeldav väljavõte.
«Selle informatsiooni alusel otsustatakse, kas konkreetselt alltöövõtjalt töid tellitakse või mitte. Neid alltöövõtjaid, kellel on ehitusvaldkonna keskmisest oluliselt madalam töötasu, kellel pole töö tegemiseks piisavalt töötajaid või kellel on kehtiv maksuõigusrikkumine, töödele ei kaasata,» rääkis Udam.
Alltöövõtjad, kes tööde tegemisel ajal panevad toime maksuõigusrikkumisi või ei täida tellija sätestatud tingimusi, karistatakse trahviga või halvimal juhul eemaldatakse tööde tegemiselt. Rikkumiste väljaselgitamiseks teostab maksuhaldur ehitusobjektidel ka pidevalt vaatlusi.
Uusi nõudeid rakendatakse esmalt kolme pilootprojekti puhul, milleks on Kaagvere erikooli, Häädemeeste päästedepoo ja rahvusarhiivi ehitusobjektid.
Ehitusettevõtjate liidu juhatuse esimees Raivo Ranna sõnul rakendatavad meetmed korrastavad kindlasti ehitusturgu, kuna pole võimalik valida alltöövõtjaid, kes makse ei maksa ning seega pakkumiste hinnatasemed ühtlustuvad ja riik saab töö kõige soodsama hinnaga.
Eelmisel aastal oli ehitussektori põhjustatud maksukahju ligi 15 miljonit eurot. Sellest ligi 10 miljonit eurot moodustas käibemaksukahju; ümbrikupalgamaksukaotus oli maksuhalduri hinnangul 4,8 miljonit eurot, mille põhjustasid 1693 ettevõtet.
2013. aastal viis maksuhaldur ehitussektoris läbi 1976 kontrolli, mille tulemusel määrati juurde täiendavaid makse 8,1 miljonieuro ulatuses.
Käesoleva aasta kolme kuuga on maksuhaldur määranud ehitusettevõtetele täiendavalt tasumisele 2,4 miljonit eurot makse, kasv võrreldes 2013. aastaga on 22 protsenti, millest on laekunud 1,2 miljonit eurot (kasv 31 protsenti).