/nginx/o/2014/04/21/2975058t1hefd8.jpg)
Rootsis on viimane keskkonnasõbralik moeröögatus see, et inimesed peavad elamurajoonides isiklikku kana, et saaks pühapäeva hommikuti valmistada orgaanilisi pannkooke.
Ökoteadlike rootslaste seas levib trendina kanapidamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kana pidavate inimeste arv on täiesti hüppeliselt kasvanud,» ütles Rootsi kanakasvatuse huvide eest seisva organisatsiooni esindaja Jan-Olof Mathiasson väljaandele The Local.
Trend ei ole kasvav mitte ainult maapiirkonnas elavate inimeste seas, vaid ka Rootsi linnaelanikud on kiindunud värsketesse munadesse. «Paljud inimesed taotlevad luba, et tohiksid kana linnas pidada. Lastega pered tahavad pidada omaenda väikest kanalat, et saaksid lastele näidata, kust toit lauale jõuab,» märkis Mathiasson.
Mathiasson selgitas, et kanade aias kasvatamine on üks osa laiemast orgaaniliste mahetoodete tõusutrendist. «Sama asi on orgaanilise toiduga: sa tahad teada, mida sa omale suhu topid,» arvas ta.
Kuna kanad on muutunud nõnda trendikaks, tõuseb ka nende toodangu hind lakke. «Inimesed on nõus maksma ükskõik millist hinda, et saada värskelt munetud mune. Munade eest käiakse välja juba selliseid hiigelsummasid, mida ei ole Rootsis kunagi varem nähtud,» ütles Mathiasson.
Kanapidamisel peavad linnaelanikud arvestama, et kõik naabrid ei pruugi nende tegevuse üle head meelt tunda ning sel juhul võib linnalt loa saamine osutuda väga raskeks.
Mathiasson pelgab, et praegusel perioodil võivad inimesed teha palju nn emotsioonioste. Suvel ostetakse kanad, kuid sügisel avastatakse, et neid pole talvel kuskil pidada.