/nginx/o/2013/09/05/2197583t1hdbfb.jpg)
Olukorras, kus Vene president Vladimir Putin on seadnud kiires tempos trobikonna ohtlikke pretsedente, on läänel valida – kas maksta tema peatamiseks kohe kõrget hinda või riskida veelgi enamaga.
The Economist: NATO liikmed peavad suurendama sõjalisi kulutusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas teha Putinile selgeks, et edasised sammud lähevad talle kalliks maksma, küsib Briti majandusajakiri The Economist.
Ja vastab: sõjalises plaanis peab NATO kuulutama välja õppused Kesk- ja Ida-Euroopas, tugevdama sealset õhu- ja küberkaitset ning saatma otsekohe Baltimaadesse ja Poolasse maavägesid, rakette ja lennukeid. NATO liikmesriikidel tuleb tõsta sõjalisi kulutusi.
Majanduse poole pealt: on aeg kehtestada ulatuslik viisakeeld mõjukatele venelastele ja nende peredele. Prantsusmaa peab tühistama Mistralite müügi Venemaale.
Veelgi valusam oleks lõigata Venemaa ära dollaritest, eurodest ja naelsterlingitest. See jätaks Venemaa ilma nafta- ja gaasituludest, mille hindu arvestatakse dollarites. Impordi eest peaks Venemaa siis valdavalt maksma reservidest. Samm oleks läänele ja eriti Londoni Cityle kui panganduskeskusele kulukas, kui asi oleks seda väärt.
Kui kehtestada loetletud sanktsioonid kohe, on Putinil põhjust mõttepaus võtta. Kui piirduda millegi leebemaga, võib hind hiljm olla veelgi kõrgem.