/nginx/o/2010/06/15/386980t1h9261.jpg)
Viimastel kuudel on kasvanud välismaale lahkuvate kreeklaste arv ning ekspertide hinnangul ajude väljavool riigist süveneb veelgi.
Helgemad pead lahkuvad Kreekast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljaränne pole Kreekale võõras. Emigratsioonilained olid nii 20. sajandi alguses kui keskpaigas. Ekspertide sõnul eristab praegust trendi aga see, et riigist lahkuvad helgeimad pead. Nendega koos läheb ka suur osa Kreeka keskklassist, vahendas The Wall Street Journal.
«Enamik hariduse või töö tõttu välismaale lahkujad on keskklass ja nemad pöörduvad tagasi vähem tõenäoliselt kui kõrgklass,» ütles Thessalonikis asuva Makedoonia ülikooli professor Lois Labrianidis. «Nende inimeste kaotamine vähendab meie suhtelist eelist riigina, lükkab edasi muutusi meie väga rudimentaalses majandusmudelis ja vähendab tõenäosust, et suudame luua jätkusuutliku majanduse.»
«Teenin praegu vaid kolmandiku sellest, mida mu sarnase haridustasemega ametivennad teenivad peamistes finantskeskustes,» ütles ühe Kreeka panga 35-aastane töötaja Marios, kes kavatseb lahkuda kas Londonisse või New Yorki. «Kui nad kärbivad mu lisatasu, nagu nad tegid avaliku sektori töötajate puhul, siis arvatavasti pakin oma kohvri,» lausus ta.
See on professor Labrianidise sõnul tavaline suhtumine, eriti kõrgemalt haritud inimeste seas.
«Ajude väljavool kiireneb kriisi tõttu kindlasti, sest kohalik nõudlus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele on madal, mobiilsus kasvab ning teadustööd rahastatakse välismaal palju paremini,» märkis professor. «Need on maksumaksjad, kes rahastavad avalikes ülikoolides haridust, et vaid näha inimesi lahkumas pärast oma õpingute lõppu, ja nad ei kogu kunagi neilt professionaalidelt makse, et täita musti auke eelarves.»