Millist muna osta, milline ostmata jätta

Foto: Repro

Nädala alguses tehtud kiire tiir Tallinna kesklinna toidupoodidesse näitas, et munahullus polnud veel kohale jõudnud, kuid kaupmehed ootasid seda pikisilmi – keset poode kõrgusid kastid munadega.

Laboratooriumi viimiseks sai Stockmannist välja valitud keskmisesse hinnaklassi kuuluvad Kodukandi ja Talleggi munad ning Maximast kirja Favorit kandvad, Poolast pärit munad. Kõik need olid M-mõõtu ja pärit puurikanadelt. Keskturult said juurde ostetud Äntu mõisa vabapidamisel elavate ja müüja sõnul õnnelike kanade munad.

Tallinna veterinaar- ja toiduameti töötajates tekitas palve mune testida elevust. Et katse oleks aus ja õiglane, valis proovide vastuvõtja igast munakarbist kolm muna. Kuigi tavaliselt antakse selliste analüüside tulemused 100 grammi kohta, esitati asjatundjate ettepanekul seekord vastused arvutatuna ühe muna kohta. Kõik ikka selleks, et munasööjatele oleks tulemused lihtsamini arusaadavad. Iga tootja munast määrati laboris valkude, rasvade, süsivesikute sisaldus ja muna energeetiline väärtus ning paari päeva pärast oli selgus majas.

Kõige suurema toiteväärtusega oli Talleggi Peremuna. Ka oli selles kõige rohkem valke ja süsivesikuid. Rasvu leidus kõige enam Poolamaa kaagutajate toodangus. Üllatusena selgus, et analüüside põhjal on kõige väiksema toiteväärtusega ja silmatorkavalt vähese valgusisaldusega Äntu mõisa vabapidamisel peetavate kanade munad.

Talleggi pressiesindaja Liis Põllu sõnul on valkude ja süsivesikute sisaldus munas otseses seoses sööda koostise ja selle kvaliteediga. «Kõik Talleggi kanasöödad on oma söödatehases kodumaisest nisust valmistatud, vajalike vitamiinide ja mineraalainetega rikastatud jõusöödad, mis tagavad kanade heaolu ja munade kvaliteedi,» rääkis Põld.

Äntu mõisa juhataja Jüri Silla sõnul saavad ka nende kanad väärt sööta. «Me kasvatame vilja ise, suvine haljas sööt on oma põldudelt,» rääkis ta. Munade väärtuse erinevust põhjendas ta nende eri suurusega. «Eks see sõltub sellest, millised munad võeti, sest ühe kategooria piires võib kaaluvahe olla kümme grammi. Sealt tulebki see tohutu vahe,» oli ta veendunud.

Tõsi, kui Talleggi kolme muna keskmine kaal oli 62 grammi, siis Äntu oma oli üheksa grammi kergem. Katse jaoks valitud poemunad sattusid olema valged, Äntu mõisa omad olid aga pruunid. «Me ainult pruune kasvatamegi, sest kui kanad on õues vabapidamisel, on valge kana kullile hea sihtmärk,» põhjendas Sild.

Tema Soome kolleegi sõnul viib kull aastas ära kümme protsenti kanu, lisaks teevad vabapidamisel kanade seas laastamist rebased. «Rebane läheb nagu kass mööda võrku üles,» lisas mees.

Kuigi katse jaoks ostetud Äntu mõisa kümne muna hind oli veidi üle euro, tuleb nende eest tegelikult välja käia märksa rohkem. «Mina müün poele hinnaga kaks eurot pluss käibemaks, aga ju teil lihtsalt vedas,» kommenteeris Jüri Sild. «Minul on kanad suvel väljas, talvel pean ma kanalat kütma, aga Talleggis on nii suur hulk puure koos, et neil pole kütta vajagi,» põhjendas ta oma toodangu kõrgemat hinda.

Poolast ja Leedust toodud munade madala hinna põhjusena oletas Sild, et ilmselt makstakse sealsetele munatootjatele eksporditoetusi. «Muna säilivusaeg on 28 päeva ja kui see on laos olnud juba 20 päeva, siis antakse seda ükskõik mis hinnaga, peaasi, et müüdud saaks,» rääkis Sild. Tallegg jaehindade kujunemist kommenteerida ei soovinud.

Samal ajal kui laboris uuriti munade toiteväärtust, toimus väike lisakatse Postimehe toimetuse köögis professionaalse koka silme all, et leida üles  kõige kollasema rebuga muna. Nummerdatud munad potti ja tuli pliidi alla, ning kaheksa minuti pärast olid tulemused käes. Keedumunade rebud nägid välja üsna ühesugused.

Järgmisena toimus härjasilmakatse. Muide, õppinud koka sõnul on muna ainus asi, mida praetakse külmal pannil. Ülekaalukalt kõige kolla­sem oli õnnelike kanade muna, üllatuslikult oli teistest märksa tumedama rebuga Poola kanade toodang.

Eesti munad arvudes

•    2012. aastal  oli Eesti muna kogutoodang 11 200 tonni, millest 3200 tonni eksporditi.

•    Imporditi 9400 tonni mune.

•    Eesti poelettidel on enam-vähem võrdses koguses nii kodumaiseid kui ka teistest riikidest sisse toodud mune.

•    Eesti munade hind on viimase viie aastaga kerkinud 30 protsenti eeskätt seetõttu, et mõni aasta tagasi tõusis vilja hind ja loodud on euronõuetele vastavad kanapidamistingimused.

Allikas: Maaelu Edendaja