Kust on pärit poes müüdavad munad?

Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

2012. aastal oli Eesti muna kogutoodang 11,2 tuhat tonni, millest 3,2 tuhat tonni eksporditi. Imporditi aga 9,4 tuhat tonni. Niisiis on Eesti poelettidel sisuliselt võrdses koguses nii kodumaiseid kui ka teistest riikidest sisse toodud mune. Kuna importmuna on odavam, nõuab see tootjalt pingutusi konkurentsis püsimiseks.

Kodumaiste kana-munade hind on viimase viie aastaga kerkinud u 30 %, eeskätt mõni aasta tagasi tõusnud viljahinna ja euronõuetele vastavate kanade pidamistingimuste loomise tagajärjel. See eeldas suuri investeeringuid uutele puuriseadmetele üleminekuks ja hoonete renoveerimiseks.

Tehtud kulutusi aitas leevendada munahinna tõus. Jäänuks hinnad samaks, oleksid tootjad praegu väga keerulises seisus. «Tootmissisendid nagu jõusööt, elekter, küte, tööjõud on kõik läinud järjepanu kallimaks ning munahinna odavnedes oleks see majandamise väga keeruliseks teinud,» nentis OÜ Linnutalu ärijuht Jarno Hermet. Kuna enamasti saadetakse importmunad siia nii eksportija koduriigi kui ka Eesti hinnatasemest soodsamalt, rikub see Eesti tootjate konkurentsivõimet turul.

Ellujäämiseks näevad munatootjad lahendusena eksporti. Seda aga raskendab Euroopa turu munade üleküllus. «Ekspordime mune seetõttu, et välistootjad tulevad sageli meie turule dumpinguhindadega sisse ja siis tekib küsimus, kuhu panna riknema kippuvad munad. Tootjad püüavad päästa veel, mis võimalik ja toodang tuleb n-ö poolmuidu anda Euroopasse väikeste hindadega,» kommenteerib Eesti Linnukasvatuse Seltsi juhatuse esimees Matti Piirsalu.

Kuigi reeglina on ekspordihind Eesti siseturuhinnast madalam, arvab Hermet, et väljatarne võimaluseta tuleksime toime praegusest halvemini. «Eksport on siiski hea võimalus kasvõi koduturult ülejäävate munade müümiseks, tootmise laiendamiseks ja Eesti majanduse arendamiseks,» lausub ta ning lisab, et Euroopa Liidu turg on ühtne ja kohalikud tootjad peavad suutma teiste liikmesriikide toodanguga võistelda. Peamiselt ekspordib OÜ Linnutalu B-kategooria mune Saksamaale ja Hollandisse.

Positiivne muutus on aga munade suurenev tarbimine, mis on viimase viie aastaga tõusnud 1,4 kg inimese kohta.

Piirsalu arvates on munade populaarsus kerkinud tänu selle kasulikkuse teadvustamisele: «Arvan, et inimesed on hakanud mune tarbima oma igapäevases toidus. Kindlasti on siin kasuks tulnud toitlustusspetsialistide selgitused kolesterooli osas ja muna kui väärtusliku toiduaine kohta inimorganismile, sest muna sisaldab kõiki vajalikke toitaineid.»

Eesti kanakasvatuses ja munatootmises toimetatakse tasa ja targu ning püüeldakse ikka järjest efektiivsemate tulemuste poole.

Hoolimata üle elatud keerulistest aegadest nagu linnugripi ja Newcastle’i haiguse puhangud, uute linnukasvatusseadmete kasutuselevõtuga tekkinud ületootmine ja suurenenud konkurents turul, usub Hermet: «Kõik see on teinud meid targemaks ja tugevamaks ning eestlastena oleme nutikad ja kohanemisvõimelised. Arvan, et me oleme ka edaspidi edukad, nii Linnu talu kui teised Eesti munatootjad.»