Homme Postimehes: millist muna võtta, mida jätta

Nelja eri sorti munade test keetes ja praadides. Foto: Mihkel Maripuu

Supermarketite munariiulite pikkust võib mõõta meetritega. Kuigi pealtnäha on kõik munad ühesugused, selgus laboris tehtud uuringust, et tegelikult on nende toiteväärtus erinev.

Nädala alguses tehtud kiire tiir Tallinna kesklinna toidupoodidesse näitas, et munahullus polnud veel kohale jõudnud, kuid kaupmehed ootasid seda pikisilmi – keset poode kõrgusid kastid munadega. Laboratooriumi viimiseks sai Stockmannist välja valitud hinna poolest nö keskklassi kuuluvad Kodukandi ja Talleggi munad, Maximast Favoriidi kirja kandvad Poolast pärit munad. Kõik need olid M-mõõtu ja pärit puurikanadelt. Keskturult sai juurde ostetud  Äntu mõisa vabapidamisel elavate ja müüja sõnul õnnelike kanade munad.

Tallinna veterinaar- ja toiduameti töötajates tekitas palve mune testida elevust. Et katse oleks aus ja õiglane valis proovide vastuvõtja igast munakarbist kolm muna. Kuigi tavaliselt antakse selliste analüüside tulemused 100 grammi kohta, siis asjatundjate ettepanekul esitati seekord vastused arvutatuna ühe muna kohta. Iga tootja munast määrati laboris  valkude, rasvade, süsivesikute sisaldus ja muna energeetiline väärtus ning paari päevast oli selgus majas.

Kõige suurema toiteväärtusega oli Talleggi peremuna. Ka oli selles kõige rohkem valke ja süsivesikuid. Rasvu leidus kõige enam Poolamaa kaagutajate toodangus. Üllatusena selgus, et analüüside põhjal on kõige väiksema toiteväärtusega ja silmatorkavalt madala  valgusisaldusega Äntu mõisa vabapidamisel peetavate kanade munad.

Äntu mõisa juhataja Jüri Silla sõnul saavad ka nende kanad väärt sööta. «Me kasvatame vilja ise, ka suvine haljas sööt on oma põldudelt,» rääkis ta. Munade väärtuse erinevust põhjendas ta nende eri suurusega. «Eks see sõltub sellest, millised munad võeti, sest ühe kategooria piires võib kaaluvahe olla kümme grammi. Sealt tulebki see tohutu vahe,» oli ta veendunud.

Katse jaoks valitud poemunad sattusid olema valged, Äntu mõisa omad olid aga pruunid. «Me ainult pruune kasvatamegi, sest kui kanad on õues vabapidamisel, on  valge kullile hea  sihtmärk,» põhjendas Sild, miks ta ainult pruune kanu peab. Tema Soome kolleegi sõnul viib kull kümme protsenti kanu aastas ära, lisaks teevad vabapidamisel kanade seas laastamist rebased. «Rebane läheb nagu kass mööda võrku üles,» lisas mees.

Edasi loe laupäevasest Postimehest või Postimees Plussist!