Ekspert: buumi ajal oli ehitusjärelevalve nõrk

2007. aasta märtsis oli Ülenurme vallas asuv Aasa elurajoon sulaveest üle ujutatud, kuna ehitamise ajal jäi sademete kogumise süsteem panemata. Foto: Margus Ansu

Ehitusseadusest lähtuvalt peab igal ehitusel ka järelevalve olema, kuid buumi ajal oli arendajatel vaja võimalikult kiiresti ja odavalt maju põldude peale püsti panna, mistõttu ehitusjärelevalvele suur tähelepanu ei pööratud.

Tänane Postimees tõstatas teema ehitusbuumiaegsete majade kehvast kvaliteedist. Ehitusjärelevalvet teostava OÜ Ahti Väin Konsult juhataja Ahti Väin kinnitas, et formaalselt oli buumi ajal järelevalve kindlasti olemas, sest päris ilma selleta ei saanud ükski arendaja hakkama. Raha kokkuhoiu pärast palkasid arendajad tihti aga kõige odavama ehitusjärelevalve.

«Arendajaid oli ju tol ajal igasuguseid, paljud neist on nüüd kadunud,» tõdes Väin. «Meie puutusime põhiliselt kokku tellijatega, kes tahtsid, et neile ikka korralikud ehitised üle antaks.»

Ta lisas, et paljud buumi ajal põldudele ehitatud majad on ikka tõelised pappkarbid. Ahti Väin Konsulti poole on pöördunud mitmed inimesed, kes alles pärast majja sisse kolimist leidsid, et väljastpoolt kenas hoones hakkasid igasugused hädad ilmnema.

«Tihtilugu ei arvestata sellega, et kui keegi on midagi valesti teinud, siis see on tegija süü,» ütles Väin. «Meil räägitakse põhiliselt sellest, et hoonel on kaks aastat garantiid ning pärast seda kõik justkui lõpeb. Tegelikult on inseneri vastutus eluaegne. Kui insener on teinud vea, peab ta selle ka kümne aasta pärast parandama.»

See on aga vaidlemise koht. Ehitusseaduse sätete järgi praagi tegijal otseselt materiaalse vastutuse kohustust ei teki. Või tekib alles siis, kui juhtub inimvigastustega õnnetus. Näiteks kunagi Marja poes inimohvritega lõppenud varingu korral otsiti ka mitukümmend aastat tagasi hoone projekteerinud insenerid üles.

Väin rõhutas seda, et ehitusjärelevalve ülesanne on jälgida, et maja oleks ehitatud projekti järgi. Kas aga projekt on ka korralikult tehtud ning vastab kõigile kehtestatud normidele ja nõuetele, seda ei pea järelevalve uurima.

Kõige hullem asi on Väina sõnul buumi ajal ehitatud elamutes ülisuured soojakaod. Kui inimene ei suuda enam oma soojaarveid maksta, hakkabki ta vähem kütma ja lülitab sageli ka ventilatsiooni välja. Sellest järgmine samm on aga kohe niiskuse vohamine ja hallituse tekkimine.

«Buum tuli üle elada ning kahjuks sellest lähtuvad kohtuasjad nüüd ka ning sedakaudu muutuvad asjad paremaks, kuigi osale inimestele tähendab see ränka katsumust,» tõdes Väin.

Buumi ajal endale elamise soetanud ostjad usaldasid sageli pimesi arendajat ega raatsinud palgata ehituseksperti või -konsultanti. See läks sageli kalliks maksma.

Väina sõnul käis ta isegi mõne sõbraga elamuid vaatamas ning tihti tuli kiiresti lahkuda, sest maja ei olnud see, mida suure raha eest osta, kuigi väljanägemine oli tihti kena.

Tal on olnud ka kliente, kellele pank andis laenu vaid sel juhul, kui ehituskonsultant kinnitas, et ehitsutööd on korralikult tehtud. Sellega kindlustab pank, et raha läheb ikka asja ette. Muidugi on pank huvitatud ka laenu tagatiseks oleva hoone säilimisest.

Väin kinnitas, et praegusel ajal on endale kodu ostjad rohkem mõtlema hakanud ning sagedamini ehituskonsultantide poole pöördunud. Ühe kliendiga on ta käinud juba ligi kümme maja läbi, kuid ei ole ikka veel sobivat leidnud. Esimest ettejuhtuvat elamist enam ei osteta, soovitakse vältida probleeme tulevikus.